* 13.06.1926. Kadrioru staadioni avamäng Leedu vastu, mille Eesti võitis 3-1. Erinevatel andmetel käis avapäeva ürituste raames staadionil 15 000 inimest, jalgpallimängu ametlikuks pealtvaatajate numbriks jäi 5000;

* 10.08.1927. Soome ridades mängisid enamus nende sõjaeelseid staare, sealhulgas William Kanerva (51 A-maavõistlust), Max Viinioksa (51), Gunnar Åström (44), Hjalmar Kelin (42), Arvo Närvänen (42), Eino Soinio (40) ja Aulis Koponen (39);

* 26.07.1928. 6 - 0 võit Leedu üle on tänaseni Eesti koondise kõigi aegade suurim võit. Arnold Pihlakust sai teine eestlane, kes tegi koondise eest kübaratriki, ent esimene, kes tegi seda Kadrioru staadionil; 

* 27.07.1928. Kõigi aegade esimene Balti turniir lõppes lätlaste võiduga pärast Läti 1 - 0 võitu Eesti üle;

* 25.07.1929. Mänguga Soome vastu tähistas EJL Eesti jalgpalli 20. aastapäeva;

* 06.08.1930. 4 - 0 võit tähistab tänaseni Eesti kõigi aegade suurimat võitu Soome üle;

* 09.06.1931. Eesti kõigi aegade 50. ametlik A-maavõistlus, kus alistati Leedu 4 - 1 ning Friedrich Karmist sai kolmas jalgpallur, kes Eesti koondises kübaratriki teinud. Mängu jälgis tribüünilt riigivanem Konstantin Päts;

* 30.08.1931. Balti turniiri avamängu Leedu vastu jälgis jällegi Konstantin Päts ning kohtumine oli lahkumismänguks Eesti koondises ühele kõigi aegade Eesti parimatest palluritest ehk Arnold Pihlakule;

* 01.09.1931. Alistades Läti 3 - 1, võitis Eesti Balti turniiri, kusjuures esmakordselt alistati mõlemad vastased. 6500 pealtvaatajat oli kodune spordivõistluste rekord ning püsis sellisena kuni 1935. aastani;

* 01.06.1932. Alistades Läti 3 - 0, saavutas Eesti neljanda järjestikuse koduvõidu – rekord, mis püsib purustamatuna tänaseni;

* 17.08.1932. 0 - 3 kaotusmängus Soome vastu püstitas Eugen Einman tänaseni püsiva rekordi ehk mängis 45. järjestikuses Eesti koondise mängus;

* 08.08.1934. Alanud Turaani turniiriga tähistati Eesti jalgpalli 25. aastapäeva. Eesti 1 - 1 viiki Soomega oli jälgimas riigivanem Konstantin Päts;

* 19.06.1935. Eesti koondise kõigi aegade 75. ametlik A-maavõistlus ning esimene, mille ajal lehvis staadionil FIFA lipp. Viik Leeduga oli viies järjestikune Eesti koondisele – rekord, mida pole tänaseni löödud;

* 09.07.1935. 1934. aasta MM-veerandfinalisti Rootsi külaskäik purustas senise staadioni pealtvaatajaterekordi – Eesti 2 - 1 kaotust jälgis 7000 inimest;

* 14.07.1937. Eesti koondise kõigi aegade esimene kohtumine Rumeeniaga ning Euroopa jalgpalliüldsust šokeerinud 2 - 1 võit. Rumeenlaste ridades pallisid kaasa Nicolae Kovacs and Rudolf Bürger, kes kuulusid koondise koosseisu kolmel järjestikusel MM-finaalturniiril (1930, 1934 ja 1938);

* 17.08.1938. Eesti koondise 100. ametlik A-maavõistlus lõppes 2 - 0 kaotusega Soomele;

* 05.09.1938. Eesti 1 - 1 viik Lätiga tähendas, et Eesti võitis viimase sõjaeelse Balti turniiri. See on tänaseni ka Eesti viimane Balti turniiri võit. 12 000 pealtvaatajat (sh. Peaminister Kaarel Eenpalu) on tänaseni suurim arv, mis kunagi Eesti koondist kodusel maavõistlusel jälginud;

* 29.06.1939. Esimest ja seni ainsat korda külastas Eestit Saksamaa jalgpallikoondis. Sakslaste ridades mängisid ennesõjaaegsed kuulsused nagu Paul Janes ja Ernst Lehner, tulevane tipptreener Helmut Schön jälgis mängu varumeestepingilt;

* 18.07.1940. Eesti viimane A-maavõistlus enne Nõukogude Liidu okupatsiooni lõppes 2 - 1 võiduga Läti üle, kusjuures mõlemad väravad lõi Richard Kuremaa.


Koostanud: Margus Luik
© ML Agentuur