Lühike kronoloogiline ülevaade tähtsamatest sündmustest Kadrioru Staadionil
Koostanud: Erlend Teemägi ja Olavi Sikka
Rohelise aasa maa-alale Kadriorus peeti spordiväljaku ehitamiseks plaane juba sajandi algul. 1911.a käidi Peterburis keisrikoja maadeülema vürst Kotšubeiga läbirääkimisi pidamas maa-ala ostmiseks. Tingimused ei olnud aga vastuvõetavad.
1920.a pöördus Eesti Spordiliit Tallinna Linnavalitsuse poole palvega eraldada see maa-ala staadioni ehitamiseks. Sama maa-ala ihkasid endale ka Eesti Lauljate Liit ja Tallinna Hipodroomi selts. Viimane aga hiljem loobus.
1924.a otsustati eraldada Rohelise aasa 65525m2 suurune maa-ala Eesti Spordi Keskliidule. Arhitekt K.Burmani projekti järgi ehitatud laululavast saigi, peale mõningaid ümberehitusi, 1926.aasta suveks staadioni tribüün. Tribüüni istekohtade arvu vähendati 2500- le, mis võimaldas ka jooksuradade rajamist. Staadioni plaani koostas Berliini arhitekt Renner Spordi Keskliidu juhiste kohaselt. Jooksuradade ehitamine aga venis kogemuste puudumise tõttu. Tuleohutuse eeskirjad ei võimaldanud ehitada puidust tribüüni alla küttekollet, mistõttu oli dušširuumides võimalik kasutada vaid külma vett. Suurte pingutustega jõuti siiski staadioni avavõistlusteni. Vaatamata kiirustamisele valmis staadion, mis oli tolle aja Baltimaade esinduslikum.
Kronoloogiline ülevaade 1926-1995:
1926-1936
1937-1946
1947-1953
1963-1972
1973-1985
1987-1991
1992-1995
1926
13. juunil avatakse Kadrioru staadion. Pidulikust sündmusest oli tulnud osa saama ligikaudu 15 000 inimest. Avakõnedele järgnes Eesti - Leedu maavõistlus jalgpallis, mis pealtvaatajate suureks rõõmuks lõppes 3 : 1 Eesti kasuks. Pärast võistlust ütles Leedu populaarne jalgpallimees S. Garbačauskas: "Eesti võib uhke olla oma suurepärase staadioni üle. Meie Lätiga ei näe undki millestki taolisest. Staadioni väljak sarnaneb juba Pershingi ja Columbes'i väljakutele."
30. juulil võistles Artur Kuke kutsel Soome suurjooksja Paavo Nurmi 3000m jooksus, kes 17 päeva varem Stokholmis oli püstitanud maailmarekordi samal distantsil ajaga 8.20,4. Kadrioru staadionil sai ta ajaks 8.38,6.
23. juulil toimus 3. Eesti - Rootsi maavõistlus jalgpallis. Mäng lõppes skandaalselt suure kaotusega 1 : 7.
13. - 15. augustil toimusid Eesti meistrivõistlused kergejõustikus meestele.
1927
16. juunil Eesti - Läti maavõistlus jalgpallis. Võit Eestile 4 : 1.
2. juulil sai valmis staadioni harjutusväljak. Samal ajal kuulutati ajalehtedes kergejõustikukursustest Kadrioru staadionil. Need toimusid Kehakultuuri Sihtkapitali finantseerimisel. Seal osales 1249 "tulevast sportlast". Algajate rühmades tegeleti üksikute alade tehnika algtõdede õppimisega. Edasijõudnutel hakkas õppetund alati 1000m jooksuga võidu peale. Esimesed said ka oma aja teada. Nädalas oli kolm treeningut.
3. augustil jooksis Paavo Nurmi 2 miili ajaga 9.15,2, mis püsib staadioni rekordina tänaseni.
10. augustil Eesti - Soome 8. maavõistlus jalgpallis. Võidu tagajärg 2 : 1.
19. - 21. augustil toimusid Eesti meistrivõistlused kergejõustikus meestele.
1928
9. ja 10. juunil toimunud kevadpidustuste spordivõistlustel startisid 5 Leningradi kergejõustiklast, samuti ka grupp Soome ja Läti võistlejaid. Soomlane N. Bothos jooksis 3000m ajaga 8.54,2 ja 1500m tulemusega 4.05,0. A. Rešetnikov viskas oda 59.18, A. Maksurov jooksis 10 000m 34.30,4, V. Polikarpov 100m - 11,2, 200m - 23,7 ja 400m - 53,5.
9. juulil Eesti - Rootsi 5. maavõistlus jalgpallis. Kaotus 0 : 1 pärast tugevat võistlust.
26. - 28. juulil Balti turniir jalgpallis.
Eesti - Leedu 6 : 0
Eesti - Läti 0 : 1
Läti võidab Leedu 3 : 0 ja tuleb esimeseks Balti meistriks.
1929
25. juulil Eesti - Soome jalgpallis. Viik 1 : 1.
2. - 4. augustil Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Saara Teitelbaum saavutas 400m jooksus ajaga 61,8 teise tulemuse maailmas.
10. - 11. augustil toimusid Eesti Töölisspordi Liidu korraldusel rahvusvahelised võistlused. Osa võttis rida Nõukogude Liidu tugevamaid kergejõustiklasi, kes püstitasid 4 N. Liidu rekordit: Vladimir Djatškov hüppas teivast 3.85, Nikolai Denissov jooksis 1500m ajaga 4.07,8, Aleksandr Djomin hüppas kaugust 6.95, teatejooksus 400 + 300 + 200 + 100m said Gromov, Djomin, Kornijenko ja Puznõi ajaks 2.01,4. Dimitri Markovi võidutulemused kuulitõukes ja odaviskes olid 12.69 ja 58.67. Soomlane Paul Virtanen võitis 100m jooksu tulemusega 10,7, teine oli Puznõi 10,8 ja kolmas Kornijenko 11,0. Puznõi võitis ka 200m tulemusega 22,2, teise koha sai Kornijenko tulemusega 22,3. Konstantin Vitsut püstitas Eesti Töölisspordi Liidu rekordi 1500m ja 3000m jooksus, ajad vastavalt 4.19,9 ja 9.39,0.
4. septembril jooksis Paavo Nurmi 5000m ajaga 14.58,0.
18. septembril kohtusid Eesti ja Läti jalgpallis. Võitis Eesti 4 : 1.
1930
20. - 21. juunil toimus Eesti - Läti - Poola kolmikmaavõistlus, kus Eesti ja Poola kogus 119 ja Läti 98 punkti. Los Angels'i OM 10 000m võitja J. Kusocinski läbis 1500m 4.02,7 ja 10 000m 32.58,0.
6. juulil kohtus "SPORT" kuulsa Viini profimeeskonnaga. Hea mänguga siiski napp kaotus 2 : 3.
18. juulil Eesti - Rootsi maavõistlus jalgpallis lõppes kaotusega 1 : 5.
22. juulil jalgpallimatš Barcelona "EUROPA" - "SPORT". Hispaania proffid pidid heatasemelises mängus leppima viigiga 1 : 1. 27. juulil toimus Eesti - Läti maavõistlus jalgpallis. Tulemuseks viik 1 : 1.
23. - 24. juulil toimus Eesti - Jaapan maavõistlus kergejõustikus. Jaapanlased võitsid 91 : 49. Berliini OM pronksmedalivõitja Nishida ületas teivashüppes 4.00, Ivanaga jooksis 110m tõkkeid 15,5 ja Nakajima 400m - 49,8.
6. augustil toimus Eesti - Soome maavõistlus jalgpallis, mis lõppes eestlaste võiduga 4 : 0.
1931
9. juunil toimus Eesti - Leedu 10. maavõistlus jalgpallis. Võitis Eesti 4 : 1.
16. - 17. juulil toimus Tallinnas esmakordselt Eesti - Läti maavõistlus kergejõustikus. Eesti võitis 81 : 79
Juulis: Tallinna "SPORT" võitis jalgpallis kuulsa Austria profimeeskonna WAC 3 : 1. Mängu peeti parimaks, mida Tallinnas üldse nähtud.
31. juuli - 2. august toimusid Eesti meistrivõistlused kergejõustikus.
30. august - 1. september toimus Balti turniir jalgpallis, mis lõpeb lätlaste võiduga Eesti ees. Turniiri mängud: Eesti - Leedu 2 : 0, Läti - Leedu 1 : 0, Eesti - Läti 1 : 2.
1932
1. juunil toimus Eesti - Läti maavõistlus jalgpallis. Võit 3 : 0 Eestile. 1932.a hooajal oli esmakordselt usaldatud rahvusmeeskonna ettevalmistamine kohalikule treenerile - kunagisele maadlejale Albert Vollratile.
15. juulil toimunud Eesti - Rootsi maavõistlusel jalgpallis tuleb valus kaotus 1 : 3.
18. augustil toimunud Eesti - Soome maavõistlusel jalgpallis saab Eesti teise kaotuse järjest. Seekord tulemuseks 0 : 3.
7. septembril viskab Gustav Sule oda Eesti rekordiks 69.54.
1933
18. märtsil 1933.a sõlmiti rendileping Kohtu- ja siseministeeriumi ning Eesti Spordi Keskliidu (ESK) vahel, millega ESK sai 25 aastaks ( alates 1. aprillist 1933 kuni 1. aprillini 1958) rendile Tallinnas Kadrioru pargi maa-alal kinnistu nr 349 all asuvast riigi maast 10,5710 ha suuruse maatüki.
13. -14. juulil toimunud Eesti - Läti maavõistlus kergejõustikus lõpeb eestlastele kaotusega 77 : 82.
20. juulil saavutatakse Eesti - Leedu maavõistlusel jalgpallis võit, tulemusega 2 : 1.
29. - 30. juulil toimuvad eesti meistrivõistlused kergejõustikus.
Soome odaviskekuulsus Matti Järvinen viskas Kadrioru staadioni rekordiks maailmarekordilähedase 75.05.
9. augustil lõpeb Eesti - Läti 20. maavõistlus jalgpallis eestlaste võiduga 2 : 1.
1934
15. - 17. juunil toimusid I Eesti Mängud. Kergejõustikuvõistlustest võttis osa 500 võistlejat. Püstitati rida Eesti rekordeid:
200m Rudolf Tomson (Ruudi Toomsalu) 22,8, 1500m Karl Fatal 4.03,6, kettaheites Arnold Viiding 46.92.
18. - 19. augustil peetud Eesti - Soome maavõistlus kergejõustikus kaotati tulemusega 61 : 119. 800m jooksus saavutasid K. Kurkela ja Ademar Jürlau suurepärase tulemuse - 1.56,2. T. Pyöry hüppas kolmikut 14.67.
8. - 10. augustil toimus Eesti jalgpalli 25. aastapäeva tähistamiseks kolmikmaavõistlus Ungari, Soome ja Eesti koondiste vahel, mida nimetati Turaani turniiriks.
Eesti - Soome 1 : 1, Soome - Ungari 4 : 3, Eesti - Ungari 2 : 2. Turniiri võitis Soome, 2. Eesti ja 3. Ungari.
1935
19. juunil peeti Eesti - Leedu maavõistlus jalgpallis, mis oli koondisele 75. maavõistluseks. Esmakordselt tõusis Kadrioru staadioni peamasti Rahvusvaheline Jalgpalliliidu (FIFA) sinilipp kahe kuldse maakerapoolega. FIFA oli loonud traditsiooni, et liikmesmaad maavõistluste puhul heiskavad ka FIFA lipu. Maavõistlus lõppes viigiga 2 : 2.
Soome olümpiavõitjad G. Höckert ja V. Iso - Hollo jooksid vastavalt 1500m - 4.03,2 ja 5000m - 15.25,8.
Ruudi Toomsalu hüppas kaugust 7.34.
9. juulil Eesti - Rootsi maavõistlus jalgpallis lõppes kaotusega 1 : 2.
1. - 2. augustil toimunud Eesti - Läti - Poola kolmikmaavõistlus kergejõustikus andis punktide vahekorra riikide arvestuses 127 : 78 : 131 ning eraldi võetuna
Eesti - Läti 101,5 : 58,5; Eesti - Poola 75,5 : 84,5.
20. - 22. augustil peeti Balti turniir jalgpallis, kus Balti meistriks krooniti Leedu. Turniiri omavahelised mängud vastavalt:
Eesti - Läti 1 : 1, Eesti - Leedu 1 : 2, Läti - Leedu 1 : 1.
1936
28. mail toimunud Eesti - Läti maavõistlus jalgpallis lõppes Läti võiduga 4 : 3.
Võistlesid Berliini olümpiamängudeks valmistuvad Jaapani kergejõustiklased. M. Harada ( sai Berliinis hõbemedali) kolmikhüppe tagajärg 15.67 ja Y. Asakuma kõrgushüppe tulemus 1.96 püsisid staadioni rekorditena 27 aastat ( kuni 1964. aastani ). K. Nakamura jooksis 1500m 4.01,0 ja M. Harada hüppas kaugust 7.35.
4. - 5. juulil toimusid Eesti meistrivõistlused kergejõustikus, kus saavutati rida suurepäraseid tulemusi: Aksel Kuuse hüppas kõrgust 1.94, Edgar Tamm kaugust 7.28, Ruudi Toomsalu jooksis 100m 10,8 ja 200m 22,5.
20. augustil toimunud Eesti - Soome maavõistlus jalgpallis lõppes viigiga 2 : 2.
Suve jooksul mängisid tuntud Ungari profiklubid "BUDAFOK" ja "SZEGED"; Viini FAC ( samuti elukutselised), Bulgaaria jalgpallurid klubist Sofia "LEVSKI", Soome meeskonnad "HELSINGIN TOVERID" ja "HELSINGIN PALLOSEURA", Riia "WANDERERS" ja teised.
1937
14.juulil toimus esmakordne Eesti - Rumeenia maavõistlus jalgpallis. Publiku juubelduste saatel saavutati külaliste üle võit 2 : 1.
21. - 22. augustil peeti Eesti meistrivõistlused 10- võistluses, teatejooksudes ja naiste aladel.
11. - 12. septembril toimunud Eesti - Leedu maavõistlus kergejõustikus lõppes võiduga 116 : 58.
1938
15. mail avati suure pidulikkusega staadioni uus moodne, avara katusega betoontribüün. Pidustused algasid sportlaste defileega. Rongkäigus oli 1100 sportlast, kõige ees kahekordne Berliini olümpiavõitja Kristjan Palusalu, euroopameistrid Johannes Kotkas ja Arnold Viiding. Pärast sportlaste avadefileed tulid väljakule Prantsuse profijalgpallurid klubist Strasbourgi "RACING CLUB" ja Eesti koondmeeskond. 8000 pealtvaataja tulisel kaasaelamisel lõppes mäng viigiga 1 : 1.
20.juunil viskas Gustav Sule oda maailma kõigi aegade kolmandaks tulemuseks 75.93,5. Selle 26 aastat staadioni rekordina püsinud tulemuse ületas 1964.aastal lätlane Janis Lusis, visates oda 77.54.
22.juunil oli suursündmuseks Eesti - Ungari maavõistlus jalgpallis. Mäng lõppes Eesti kaotusega 2 : 3.
7. - 8. juulil toimunud Eesti - Soome maavõistlus kergejõustikus lõppes kaotusega 80 : 112.
16. - 17. juulil tuleb vastu võtta kaotus Eesti - Ungari maavõistlusel kergejõustikus, tulemusega 67 : 95. Maailmarekordiomanik 20km jooksus A. Cšaplar ületas P. Nurmile kuulunud staadioni rekordi 3,2 sekundiga, jooksu aeg 8.35,4.
20. juulil toimunud Eesti - Läti maavõistlusel jalgpallis tuli vastu võtta kaotus 0 : 2.
25.-26. juulil võideti lätlasi Eesti - Läti maavõistlusel kergejõustikus 85 : 75.
6.- 7. augustil toimusid Eesti meistrivõistlused kergejõustikus meestele. Ruudi Toomsalu hüppas kaugust 7.31, Gustav Sule viskas oda 70.84 ja Erich Veetõusme jooksis 800m 1.57,3.
17. augustil toimus Eesti jalgpallikoondise 100. maavõistlus. Juubelimäng kaotati Soomele 1 : 3.
3. - 5. septembrini toimus Balti turniir jalgpallis, kus mängude tulemused olid: Eesti - Leedu 3 : 1, Läti - Leedu 1 : 1, Eesti - Läti 1 : 1. Viimast mängu Eesti - Läti jälgis üle 12 000 pealtvaataja, neist 2000 lätlast. Turniiri kolmik reastus: 1. Eesti, 2. Läti, 3. Leedu.
1939
15. - 18. juunil toimusid II Eesti Mängud.
29. juunil toimus Eesti - Saksa maavõistlus jalgpallis, mis lõppes eestlastele kaotusega 0 : 2.
Jalgpalli välismeeskondadest võistlesid suve jooksul tšehhide "S:K: VIKTORIA", Stokholmi AJK, Ungari profimeeskond "KISPET", Praha "SPARTA" jt.
11. - 12. juulil toimunud Eesti - Leedu maavõistlus kergejõustikus lõppes suure võiduga 112,5 : 56,5.
1940
18. juulil toimunud Eesti - Läti maavõistlus jalgpallis lõppes eestlaste võiduga 2 : 1.
17. - 18. augustil toimusid esimesed Nõukogude Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Parimad tulemused: Johannes Talmre jooksis 110m tõkkeid 15,2, Henn Arvo 400m tõkkejooksu aeg 57,3 ja Raivo Armi hüppas kolmikut 14.75. Kõik need tagajärjed olid uuteks Eesti NSV rekorditeks.
28. - 29. augustil kohtusid kergejõustikus Eesti NSV - Läti NSV. Võit tuli ülekaalukas 118 : 74. Parimaks tulemuseks oli Raivo Armi 14.96 kolmikhüppes, millega ületas NSV Liidu ja järjekordselt Eesti NSV rekordi.
9. ja 13. oktoobril mängis Leningradi "DÜNAMO" jalgpallimeeskond. Esimeseks vastaseks oli Tallinna "DÜNAMO". Huvitav mäng jäi viiki 0 : 0. 4 päeva hiljem kohtus Leningradi "DÜNAMO" Eesti NSV koondisega ja võitis 5 : 0. Mängu jälgis 10 000 pealtvaatajat.
1941
20. - 22. juunil toimusid suured kergejõustikuvõistlused, kus Erich Veetõusme jooksis esimese eestlasena 1500m ajaga alla 4 minuti - 3.59,8.
Algas fašistliku Saksamaa kallaletung Nõukogude Liidule. Tuli kaua oodata kui staadionil toimusid järgmised suuremad võistlused.
1944
8. novembril toimus sõprusvõistlus 7. Eesti Laskurdiviisi ja "SPARTAK" jalgpallurite vahel. Sõjamahed võitsid 3 : 1.
1945
16.juunil saabus Eesti Laskurkorpus Kuramaalt tagasi Tallinna. Tagasisaabumise tähistamiseks kohtusid Eesti Laskurkorpuse ja "DÜNAMO" jalgpallimeeskonnad. Ligi 8000 pallisõpra tulid oma lemmikute mängu jälgima. Laskurkorpus võitis 2 : 1.
11 - 12. augustil toimusid Eesti meistrivõistlused kergejõustikus.
26. - 28. augustil toimus esimene sõjajärgne maavõistlus kergejõustikus, mille võitsid lätlased 54 888 : 56 221.
28. augustil kohtusid ka Eesti NSV ja Läti NSV koondised jalgpallis. Läti võitis 2 : 1.
18. septembril kohtusid Eesti NSV ja Leedu NSV koondised jalgpallis. Leedu võitis 2 : 1.
Toimusid Nõukogude Liidu meistrivõistlused klassikalises maadluses. Johannes Kotkas sai raskekaalus 2. koha.
1946
16. augustil kohtusid "Sõpruse auhinna" sarjas Eesti NSV ja Leningradi "ZENIIT". Mäng lõppes suure kaotusega 0 : 7.
28. - 29. septembril kohtusid "Sõpruse auhinna" sarja kergejõustikuvõistlustel Eesti NSV ja Leningradi koondised. Eestlastel tuli vastu võtta napp kaotus 101 : 103.
Tallinna "DÜNAMO" jalgpallurid võistlesid Nõukogude Liidu meistrivõistluste III liiga tsooni turniiril.
1947
15. juulil mängisid Moskva "DÜNAMO" ja Tallinna "DÜNAMO" jalgpallimeeskonnad. Moskva meeskond võitis 3 : 0. Staadionil oli mängu jälgimas 10 000 pealtvaatajat.
1. - 3. ja 27. - 28. augustil toimusid Eesti NSV meistrivõistlused kergejõustikus. Heino Lipp püstitas 10- võistluses vabariigi rekordi 7097 punktiga.
1948
29. - 30. mail toimunud Eesti NSV - Gruusia NSV maavõistlus kergejõustikus võideti 133 : 108. Võistles rida paremaid N. Liidu kergejõustiklasi: N. Dumbadze ( heitis ketast 49.50 ), A. Tšudina ( hüppas kõrgust 1.60 ), G. Turova, N. Ozolin, N. Karakulov jt.
23. - 25. juulil peeti Eesti NSV meistrivõistlused kergejõustikus.
10. oktoobril toimus Eesti NSV - Leningrad kohtumine jalgpallis "Sõpruse auhinna" sarjas. Mäng lõppes võiduga 2 : 1.
Oktoobri lõpul mängis NSV Liidu kolmekordne meister AKSK Moskvast Tallinna koondisega kaks korda ning mõlemal korral kaotati, vastavalt 0 : 2 ja 0 : 3.
1949
12. - 14. augustil toimusid Eesti NSV meistrivõistlused kergejõustikus. Püstitati kaks vabariigi rekordit. Erich Veetõusme 800m jooksus 1.54,6 ja Heino Lipp 110m tõkkejooksus 15,0.
1951
12. - 13.mail kohtusid kergejõustikus Eesti NSV - Läti NSV - Leedu NSV - Valgevene NSV. Punkte saadi vastavalt 304,5 : 306 : 170,5 : 286.
4. - 6. augustil toimusid Eesti NSV meistrivõistlused kergejõustikus. Heino Lipp tõukas kuuli 16.43.
27. septembril peeti "Sõpruse auhinna" sarjas kohtumine jalgpallis Eesti NSV - Leningrad, kus tulemuseks oli viik 1 : 1.
1952
5. - 8. oktoobrini toimusid III Balti liiduvabariikide spartakiaad kergejõustikus ja jalgpallis. Melbourne'i olümpiakangelane Vladimir Kuts täitis esmakordselt meistersportlase normatiivi, läbides 3000m takistusi 9.13,0 ja 5000m 14.32,2. Punkte said: Eesti NSV 43 992, Läti NSV 43 602, Leedu NSV 27 841. Jalgpalliturniiri tulemused: Läti NSV - Leedu NSV 1 : 3, Eesti NSV - Läti NSV 0 : 3, Eesti NSV - Leedu NSV 5 : 0.
Jalgpallis võistlesid suve jooksul veel Nõukogude Liidu tuntud jalgpallimeeskonnad Tbilissi "DÜNAMO", Riia "DAUGAVA", Leningradi ASK, Riia ASK ja Kiievi ASK.
1953
27. - 28. juunil "Sõpruse auhinna" sarjas toimunud Eesti NSV - Leningrad kohtumine kergejõustikus lõppes kaotusega 103 : 129.
21. - 22. juulil toimunud Eesti NSV - Gruusia NSV kohtumine kergejõustikus andis suure võidu 230,5 : 134,5.
31. juulist kuni 4. augustini toimusid Eesti NSV meistrivõistlused kergejõustikus.
11. oktoobril toimunud Eesti NSV - Leningrad jalgpallikohtumine "Sõpruse auhinna" sarjas lõppes kaotusega 0 : 1. Leningradi esindas "ZENIIT".
"Kaleviga" kohtusid varem Kiievi "DÜNAMO" ja Leningradi "ZENIIT". Mõlemad võitsid 2 : 1.
1963
8. - 9. septembril toimusid I NSV Liidu meistrivõistlused vibulaskmises. Harjutuses M -1 tulid esimesteks NSV Liidu meistriteks T. Obrastsova ja V. Sidoruk.
1964
30. - 31. mail toimus Eesti NSV - Läti NSV - Leedu NSV kohtumine kergejõustikus. Punkte Eestile 301,5, Lätile 281,5 a Leedule 267. Kolmikkohtumisel püstitati ridamisi vabariikide rekordeid: Helmut Raamat püstitas ENSV rekordi teivashüppes 4.51, K. Orentas püstitas Leedu NSV rekordi 10 000m jooksus 29.24,6 ja R. Lace Läti NSV rekordi 100m tõkkejooksus ( tõkke kõrgus 76,2 cm ) 14,1 ja kaugushüppes 6.05 täites esmakordselt meistersportlase normi. Staadioni rekordid ületati 25 alal.
19. augustil võitis Tallinna "DÜNAMO" Kotka linnameeskonna jalgpallis 3 : 0.
12. - 13 septembril kohtusid Eesti NSV ja Leningradi koondised kergejõustikus. Võitis Eesti NSV 26 053 : 22583. A. Popova ületas alates 1948.aastast N. Dumbadzele kuulunud staadioni rekordi kettaheites tulemusega 50.98.
Tallinna "DÜNAMO" jalgpallimeeskond mängib NSV Liidu II liiga turniiril kodus 19 mängu.
1965
19.-20.juunil peeti Eesti NSV - Soome maavõistlus kergejõustikus naistele. Eesti NSV võitis 64 : 53.M. Mäkinen püstitas kettaheites Soome ja Põhjamaade rekordi tulemusega 52.88, Vilve Maremäe hüppas kaugust 6.06. Mehed võistlesid üksikutel aladel. R. Ivanoff ületas teivashüppes 4.70.
11. - 12. septembril toimus Eesti NSV - Leningradi matškohtumine kergejõustiku mitmevõistluses. Võitis Eesti NSV 21 023 : 20 133. Kümnevõistluse tulemused: 1.Priit Paalo 7088, 2. Tõnu Lepik 6993, 3. Uno Palu 6942.
Tallinna "DÜNAMO" jalgpallimeeskond peab NSV Liidu II liiga turniiril kodus 23 mängu.
1966
13. mail anti esimene start KS"Dünamo" poolt algatatud keskmaajooksjate seeriavõistluse läbiviimiseks. Esimeseks alaks oli 3000m ja esimeseks võitjaks Peeter Varrak ajaga 8.19,2. Seeriavõistluse kokkuvõttes kuulus esikoht samuti Peeter Varrakule 3558 punktiga.
25. mail mängisid Eesti NSV ja Leningradi koondised jalgpallis ( tegelikult Tallinna "DÜNAMO" ja Leningradi "ZENIIT" ). Mäng toimus "Sõpruse auhinna" sarjas ja lõppes viigiga 1 : 1.
14. juunil tähistas staadion 40. aastapäeva kergejõustikuvõistlustega. Võistlus oli kõrgetasemeline - püstitati 3 staadioni rekordit: G. Gudašvili kettaheite tulemus 36.62 ( oli ka Gruusia NSV rekord ), Jüri Tarmak 2.05 kõrgushüppes ja Rein Tölp 1500m jooksus 3.51,1. Võistlustest võttis osa sportlasi Lätist, Leedust, Gruusiast. Nimekatest oli kohal kõrgushüppe olümpiavõitja R.Šavlakadze.
16. - 17. juunil toimunud Eesti NSV kergejõustiku karikavõistlustest võttis osa ka grupp tugevaid India ja Soome sportlasi. Kaugushüppes parandasid R. Toivonen ( Soome ), Paavo Kivine ja Tõnu Lepik staadioni rekordit kokku 6 korda. Pingeline võistlus lõppes Tõnu Lepiku võiduga 7.72. Rein Tölp võitis 800m jooksu uue staadioni rekordiga 1.49,3, teiseks jäänud Tõnis Matsin ületas NSV Liidu noorterekordi ja sai ajaks 1.51,7. India sportlased E.Squera ja S. Singh kordasid staadioni rekordit 1500m jooksus, saades ajaks 3.51,1. Ants Nurmekivi jooksis 10 000m ajaga 29.09,0. Võistluste kangelaseks oli Kalju Jurkatamm, kes võitis 3 ala: 110m tj - 14,2, 100m - 10,6 ( 2.J.Ehrström Soomest ja 3. K. Powell Indiast 10,7 ) ja 200 m - 21,5, mis oli vabariigi rekordi kordamine. 200m jooksus olid 2. A. Singh, 3. J. Ehrcström, 4. K. Powell - kõigil üks suurepärane aeg 21,8.
30. - 31. juulil peeti Eesti NSV - Soome maavõistlus kergejõustikus noortele. Võitis Soome 210 : 117.
15. - 18. augustini toimusid NSV Liidu meistrivõistlused vibulaskmises. NSV Liidu meistriks tulid harjutuses M - 2 J. Timergazin ja meie A. Vernik.
3. - 4. septembril toimunud Eesti NSV - Leningrad kohtumine kergejõustikus lõppes Leningradi võiduga 191 : 165. Uued staadioni rekordid: kuulitõukes B. Georgijev 18.47, vasaraheites J. Nikulin 64.28, 400m ja 800m jooksus Laine Erik vastavalt 55,5 ja 2.09,0.
Tallinna "DÜNAMO" jalgpallurid mängisid NSV Liidu II liiga turniiril kodus 16 mängu.
1967
10. -11. juunil toimusid rahvusvahelised võistlused 10- ja 5- võistluses NSV Liidu, Saksa Demokraatliku Vabariigi, Saksa Föderatiivse Vabariigi, Soome ja Itaalia mitmevõistlejate osavõtul. Startis 38 kümnevõistlejat, nende hulgas NSV Liidu koondises: Rein Aun, Toomas Berendsen, Toomas Suurväli, V. Štšerbatõhh, M. Storoženko, Saksa DV: M. Klauss, M. Tiedtke, H. Wessel, Saksa FV: euroopameister W. von Moltke, H.-J. Wolde, H. Bayer jt. Pingelise ja huvitava võistluse võitis M. Klauss 7694 punktiga, mis oli ühtlasi ka Saksa DV rekord. Naiste 5- võistluse võitis ukrainlanna V. Šapkina 4642 punktiga.
4. septembril mängisid Eesti NSV ja Leningradi koondised "Sõpruse auhinna" sarjas. Kaotati 0 : 1.
KS"Dünamo" keskmaajooksjate seeriavõistluse võitis esmakordselt Rein Tölp.
Tallinna "DÜNAMO" jalgpallimeeskond pidas koduväljakul 19 mängu NSV Liidu II liiga meeskondadega.
1968
30. - 31. mail toimus Balti liiduvabariikide ja Valgevene NSV matš kergejõustikus. Võitis Läti NSV 405 punktiga, järgnesid Eesti NSV 372,5, Valgevene NSV 348 ja Leedu NSV 278,5. Saavutati rida suurepäraseid tulemusi: R. Klim vasaraheites 72.78, J. Lusis odaviskes 86.30, 10 000m jooksid V. Pinka ( Läti ) 28.51,6 , A. Baranov ( Leedu ) 28.53,2 ja esimese eestlasena alla 29 minuti Ants Nurmekivi 28.59,4. Naiste kaugushüppes püstitas H. Ringa Läti rekordiks 6.34. Staadioni rekord ületati 13 alal.
10. - 11. juulil toimusid staadioni aastapäeva tähistamiseks kergejõustikuvõistlused, millest võtsid osa ka "Dünamo" üleliidulise koondise kergejõustiklased, kes viibisid Tallinnas treeninglaagris. Paremaid tulemusi: T. Talõševa hüppas kaugust 6.36, G. Kossanov läbis 100m 10,5, O. Stepanenko 110m tõkkeid 14,0, A. Badrankov jooksis 3000m takistusi 8.36,4. Keskmaajooksude seeriavõistluse sarjas startis 1500m 44 osavõtjat. Ala võitis Rein Tölp 3.47,2 kusjuures 9 meest said aja alla 3.50 ning 15. tagajärg oli 3.53,0.
Aasta keskmaajooksude seeriavõistluse võitis üldkokkuvõttes Rein Tölp 3698 punktiga, mis on seeriavõistluste parim kogusumma.
10. - 11. augustil Eesti NSV - Soome maavõistlus kergejõustikus noortele. Võitis Soome 293 : 232. Parimate tulemuste eest hoolitses soomlanna M.-L. Strandvall - Pursiainen, kes läbis 100m 12,0 ja 200m 24,5.
7. - 8. septembril Eesti NSV - Leningrad matškohtumise kergejõustikus võitis.
14. - 15. septembril toimus Eesti NSV - Soome maavõistlus käimises. Võitis Eesti NSV 31 : 13
Tallinna "DÜNAMO" jalgpallimeeskond mängib NSV Liidu II liiga sarjas kodus 20 mängu.
10.juunil toimus Eesti NSV - Leningradi kohtumine jalgpallis "Sõpruse auhinna" sarjas. Leningrad võitis 5 : 0
8. - 9. septembril Eesti NSV - Soome maavõistlus kergejõustikus noortele lõppes viigiga 146 : 146.
8. juunil peeti staadioni aastapäeva tähistamiseks kergejõustikuvõistlus, kus Jüri Tarmak hüppas kõrgust 2.08. Riialane J. Ivanov jooksis 3000m ajaga 8.13,8
KS"Dünamo" keskmaajooksude seeriavõistluse võitis 4. korda järjest Rein Tölp 3635 punktiga.
3. - 8. augustil peeti rahvusvaheline noorte turniir jalgpallis Saksa DV, Poola, Leningradi, Eesti NSV, Leedu NSV, Läti NSV ja valgevene NSV noorte osavõtul. Turniiri võitsid Valgevene NSV noored.
1971
19. augustil toimus huvitav kohtumine jalgpallis Eesti NSV koondise ja Moskva "DÜNAMO" veteranide vahel. Mäng lõppes viigiga 1 : 1.
4. septembril kohtusid Eesti NSV - Leningradi "DÜNAMO" "Sõpruse auhinna" sarjas. Leningrad võitis 2 : 1.
1972
29. maist kuni 1. juunini toimusid rahvusvahelised võistlused vibulaskmises. Osa võtsid NSV Liidu, Belgia, Itaalia, Inglismaa, Korea RDV, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksa DV, Soome, taani ja Tšehhoslovakkia tugevamad vibulaskurid. Meesvõistlejaid oli 62, sealhulgas maailmarekordimees taanlane A. Jacobsen, MM- võistluste hõbe soomlane K. Laasonen, V. Sidoruk jt. Naisvõistlejaid oli 42, nende seas maailmameister E. Gaptšenko, MM- võistluste pronks M. Maczynska Poolast ja Euroopa meister rootslanna A. - L. Berglunt jt. Meestest võitis harjutuse FITA - 2 K. Laasonen 2434, 2. A. Panžin 2398, V. Sidoruk 2396, 4. A. Jacobsen 2395. Naistest oli 1. A. Peunova 2426, 2. Džju Tšun Sam ( Korea RDV ) 2408, 3. Endla Vellend 2401, 4. E. Gaptšenko 2400.
25. oktoobril heitis Enn Erikson ketast 61.96.
1973
6. juulil toimunud Tallinn - Szolnoki ohtumise võitis Tallinn, tulemusega 5 : 3.
22. septembril võitis eesti NSV koondis jalgpallis Leningradi "DÜNAMO" 2 : 1.
1974
22. - 23. juunil toimunud Eesti NSV - Rootsi kümnevõistluse maavõistluse võitis Eesti NSV: mehed 29 987 : 28 133, juuniorid 26 192 : 26 019. Esikoha saavutas R. Pihl 7937 punktiga. Naiste 5- võistluses võistlesid ainult Eesti NSV võistlejad, kes saavutasid rida vabariigi noorte ja isiklikke rekordeid. Võitis Ellen Viimsalu 3890 punktiga.
3. - 4. augustil toimus matškohtumine NSV Liit - Saksa FV - USA kümne- ja viievõistluses. Võistkondlikult olid NSV Liidu mitmevõistlejad kõigis arvestustes parimad. Juba esimene start andis kõrge tulemuse. Z. Spassovhodskaja läbis 100m tõkkeid 13,3, mis oli vaid 0,1 sek nõrgem NSV Liidu rekordist. Kõrgeid tulemusi näidati palju. Kaugushüppes ületas 6m piiri 8 naist. Kõrgushüppes ületasid 1.78 B. Holzapfel ja J. Frederick, 200m läbis T. Vorohhobka 24,1-ga. 5- võistluse võitis Z. Spassovhodskaja 4611 punktiga, täites esmakordselt suurmeistri normi, 2. T. Vorohhobka 4523 ja 3. L. Beljakova 4382. Startis 19 naist, neist 14 ületasid 4100 punkti piiri. 10- võistluse võitis B. Jenner ( USA ) 8308 punktiga ( hooaja parim tulemus maailmas ning kõigi aegade 4. tulemus maailmas ), 2. Jaan Lember 7865, 3. L. Litvinenko 7857. Startis 37 meest, neist 16 ületasid 7500 punkti piiri. Võistlusi jälgis mõlemal päeval üle 5000 pealtvaataja.
9. - 10. augustil toimusid Eesti NSV meistrivõistlused kergejõustikus. Võistlustest võtsid osa ka grupp Ungari ja Saksa DV kergejõustiklasi. Parimaid tulemusi sellel võistlusel oli: H. Müller heitis vasarat 68.56 ja N. Thikde ketast 60.90 ( mõlemad Saksa DV sportlased ), Veljo Kuusemäe tuli Eesti NSV meistriks kettaheites, tulemusega 59.46 ja Ramon Lindal teivashüppes suurepärase 5.00- ga.
KS"Dünamo" keskmaajooksude seeriavõistluse võitis Erik Maasik 3520 punktiga.
1975
7.- 8. juunil peeti NSV Liidu rahvaste VI spartakiaadi finaalvõistlused kergejõustiku mitmevõistluses. Need olid esimesed NSV Liidu rahvaste spartakiaadi finaalvõistlused meie vabariigis. Staadioni hüppesektorid said sel puhul uue "Rezdor" tüüpi katte. Startis 42 mees- ja 18 naisvõistlejat. Nendel võistlustel kasutati esmakordselt arvutite abi. Üle tribüüni oli jaotatud monitorid, milledelt võis lugeda võistluste hetkeseisu ja punktide arvu. Olümpiavõitja ja maailmarekordimees Nikolai Avilov võitis 10- võistluses esikoha oma paremuselt teise tulemusega - 8229 punktiga. Olümpia hõbemedalimees L. Litvinenko sai 2. koha isikliku rekordi - 8152 punktiga. Paremaid tulemusi: 110m tj L. Litvinenko 14,2, N. Avilov 14,3, 400m L. Litvinenko 48,6. Kõrgust hüppasid V. Bugai ja V. Katšanov 2.07. 5- võistluses võitis Euroopa meister N. Tkatšenko 4695 punktiga, 2. L. Popovskaja 4553 ja 3. J. Stepanova 4452 punktiga. Naised saavutasid väga häid tulemusi ka üksikaladel: O. Rukavišnikova hüppas kõrgust 1.80, N. Tkatšenko jooksis 100m tõkkeid 13,4 ja hüppas kaugust 6.43. Kaugushüppes ületas 6m piiri koguni 8 naist.
2. - 4. juulil toimusid Eesti NSV meistrivõistlused kergejõustikus. Võistlustest võttis osa grupp Saksa DV kergejõustiklasi. Parimaid tulemusi: N. Tiede ( Saksa DV ) heitis ketast 61.16 ning Eesti NSV meistritiitli saavutas Enn Erikson 58.96- ga; naiste kettaheite võitis A. Braun ( Saksa DV ) 60.78, Eesti NSV meistriks Helgi Parts, tulemusega 56.28; Heino Sild tõukas kuuli 19.32; Vello Lumi hüppas kõrgust 2.15 ja Ramon Lindal võitis teivashüppe 5.00; Rein Käärik jooksis 400m tõkkeid 51,6.
8. - 9. juulil toimunud NSV Liidu - ajalehe "Izvestija" karikavõistluste poolfinaalist kergejõustikus võtsid osa Moskva oblasti, Dnepropetrovski, Riia, Kaunase, Tallinna ja Moskva "Zeniidi" naiskonnad ning Moskva oblasti, Vilniuse, Dnepropetrovski, Tallinna, Riia ja Kuibõševi meeskonnad. Paremusjärjestus kujunes selliseks nagu võistkonnad on loetletud. Raissa Ruus püstitas Eesti NSV rekordi 3000m jooksus ajaga 9.47,8
31. august - 3. september toimusid Nõukogude Relvajõudude kergejõustiklaste võistlustel püstitati 9 uut staadioni rekordit. Nendest mõned: V. Maškovski 400m tj 51,2; V. Bohan 20km käimine rajal 1:30.55,0; M. Tšernõšova 1500m jooksus 4.17,2 ja 3000m jooksus 9.25,4: naiste kuulitõuge L. Kulagina 17.28
20. - 21. september toimus Eesti NSV - Leedu NSV maavõistlus kergejõustikus, mille võitis Eesti NSV 398,5 : 295,5. Parimad tulemused: Eevi Virula odaviske tulemus 58.74 oli Eesti NSV rekord; Allan Elerand ületas kõrgushüppes 2.17; Helgi Parts heitis ketast 58.36; Agu Rukki viskas NSV Liidu B klassi rekordiks osa ( 600g ) 79.18.
KS"Dünamo" keskmaajooksude seeriavõistluse võitis Aleksander Tšernov 3602 punktiga.
1976
14. – 15. mai. Spordiühingute ja –klubide matš. Oda. 1. Toomas Rämmal 75.02. Kaugus. 1. Heli Nauts 6.01.
16. mai. Keskmaajooksjate seeriavõistluse I etapp. 3000 m. 1. Aleksander Tšernov 8.08,2 – staadioni rekord . Viis meest kiiremad senisest staadionirekordist 8.12,6.
21. – 22. mai. Tallinn – Tartu. 200 m. 1. Gennadi Organov 21,1 – Eesti ja staadioni rekord. Kõrgus. 1. Vello Lumi 2.20 – Eesti ja staadioni rekord. Kolmik. 1. Jaak Uudmäe 16.16. Ketas. 1. Veljo Kuusemäe 59.66. Kuul ja ketas. 1. Helgi Parts 16.51 (isiklik rekord) ja 57.30.
9. juuni. Üleliiduline hüppajate päev (olümpiakatsevõistlus). Mehed. Kõrgus. 1. – 2. Aleksei Perevezentsev ja Vladimir Kiba 2.21 – staadionirekord; 3. Vello Lumi 2.18. Teivas. 1. Vladimir Kiškun 5.40 – staadioni rekord; 3. Ramon Lindal 5.00. Kaugus. 1. Tõnu Lepik 7.94. Kolmik. 1. Valentin Ševtšenko 16.50 – staadioni rekord. Naised. Kõrgus. 1. Tatjana Šljahtõ 1.88 – staadioni rekord. Kaugus. 1. Tatjana Timohhova 6.48 – staadioni rekord.
15. – 16. juuni. Tallinna meistrivõistlused. 200 m. 1. Ramon Lindal 21,7. Ketas. 1. Enn Erikson 58.02. Naised. Ketas. 1. Elju Kubi 55.48.
22. juuni. Seeriavõistluse 2000 m. 1. Harri Uustalu 5.21,8; 2. Aleksander Tšernov 5.22,0.
2. – 3. juuli. NSVL – USA juuniorid 213,5:163,5 (mehed 123,5:109,5; naised 90:54). Mehed. 100 m. 1. Michael Kee 10,0 – staadioni rekord. 200 m. Jim Mallard ja Tim Dale 20,9 – staadioni rekord. 400 m. 1. Tony Lee Darden 46,8 – staadioni rekord. Kaugus. 1. Larry Doubley 7.83; 3. Henn Piirisild 7.52. Vasar. 1. Sergei Litvinov 72.38 – Euroopa juunioride ja staadioni rekord. Naised. 200 m. 1. Maria Kultšunova 23,2 – N. Liidu juunioride ja staadioni rekord. Oda. 1. Ljudmila Pasternakevitš 60.34 – staadioni rekord. Viievõistlus. 2. Silva Oja 4085 – Eesti rekord (14,1 – 10.22 – 1.71 – 5.88 – 25,5).
10. – 11. juuli. Eesti lahtised noorte meistrivõistlused. Kõrgus. 1. Gerd Wessig, SDV 2.02. Teivas. 1. Rein Sokk 4.20. Kuul. 1. Jürgen Schult, SDV 15.40. Ketas. 1. Alar Sõnajalg 56.20.
15. – 16. juuli. Eesti meistrivõistlused. 200 m. 1. Ramon Lindal 21,4. Teivas. 1. Ramon Lindal 5.31 – Eesti rekord. Kolmik. 1. Jaak Uudmäe 16.08. Kuul. 1. Heino Sild 19.29. Ketas v. a. Vladimir Ljahhov 62.10 – staadioni rekord. Naised. 100 m. 1. Taisi Pihela – 11,9. 3000 m. 1. Raissa Ruus 9.47,4 – Eesti rekord. Kuul ja ketas. 1. Helgi Parts 16.57 ja 60.08.
3. – 4. august. Dünamo üleliidulised juunioride meistrivõistlused. 1000 m. 1. Harri Uustalu 3.53,5. 5000 m. 1. Sergei Ustintsev. Odavise. 1. Ivan Gromov 78.12. Naised. 400 m tõkkejooks. 1. Renate Kiir 65,8.
4. august. Seeriavõistluse 1500 m. 1. Aleksander Tšernov 3.53,2.
5. august. Kadrioru staadioni 50. aastapäeva võistlused. Kõrgus. 1. Vello Lumi 2.19; 2. Vladimir Kiba 2.19. Kaugus. 1. Mart Liigand 7.56. Kuul. 1. Heino Sild 19.98 – staadioni rekord. Ketas. 1. Veljo Kuusemäe 59.66. 4x1500 m. 1. Dünamo üleliiduline koondis (meeskonnas ka Renat Šarapov ja Harri Uustalu) 15.41,5; 2. Eesti Dünamo (Erik Maasik, Rein Puurits, Sergei Ustintsev, Üllas Prits) 15.45,2 – Eesti rekord. Naised. Kõrgus. 1. Natalja Kuzilenkova 1.86 – staadioni rekord. Kaugus. 1. Nadežda Karjakina 6.31. Kuul. 1. Natalja Nossenko 19.34 – staadioni rekord. Ketas. 1. Tatjana Berežnaja 62.55 – staadioni rekord. 4x800 m. 1. Dünamo koondis (Galina Porõvkina, Raissa Izmailova, Galina Tupitsõna, Renate Kiir) 8.55,0. Jalgpallis - Tallinna Dünamo – Moskva veteranid 3:4.
14. august. Üleliidulise kehakultuurlaste päeva spordipidu. Peokõne Kristjan Arusoolt. Austati Montreali olümpiamängudel käinud Eesti sportlasi. Laste võimlemiskava. Seeriavõistluse 1000 m. 1. Harri Uustalu 2.28,0. Kõrgus. 1. Vello Lumi 2.13. Kuul. 1. Haino Sild 19.50.
30. august. Seeriavõistluse 800 m. 1. Harri Uustalu 1.52,3. Kokkuvõttes teist aastat võitja Aleksander Tšernov (2. Sergei Ustintsev). Naiste esimese seeriavõistluse võitja Raissa Ruus (2. Renate Kiir). 3000 m. 1. Enn Sellik 8.01,0 – staadioni rekord.
11. – 12. september. 7. Eesti – Rootsi maavõistlus mitmevõistluses 61 778:61 680. Mehed 1. Raimo Pihl 7703. Juuniorid. 1. Tõnu Kaukis 7298. Naised. 1. Annette Tannander 4149.
24. september. 1. Hooaja lõppvõistlused noortele. Odavise. 1. Agu Rukki 72.16. Neiud. 300 m. 1. Aili Alliksoo 40,2 – Eesti noorterekord. 600 m. 1. Katrin Rehemaa 1.36,1 – Eesti noorterekord. 400 m tõkkejooks. 1. Ulvi Leinsalu 63,8.
29. – 30. september. Eesti – Leningradi juuniorid 198:175. Eesti neiud võitsid 13 alast 12. Oda. 1. Ülo Rukki 70.56; 2. Agu Rukki 69.80. Neiud. 200 m ja 100 m tõkkejooks. 1. Aili Alliksoo 25,0 ja 14,4. Kõrgus ja kaugus. 1. Silva Oja 1.75 ja 5.90.
1977
21. – 22. mai. Tallinn – Tartu noored 678:531 (A-klass 361:273; B-klass 317:258).
25. mai. Eesti meistrivõistlused teatejooksudes. 1. TRÜ 112,5; 2. Tallinn 91,5; 3. Harju rajoon 42. Naised. 100+200+300+400 m. Harju rajoon (K. Luts, M. Laik, U. Leinsalu, K. Rehemaa) 2.19,4 – Eesti noorterekord.
13. – 14. juuni. Tallinna meistrivõistlused. 3000 m takistusjooks. 1. Toivo Puronen 8.50,9. Kaugus. 1. Mart Liigand 7.65. Kuul. 1. Heino Sild 19.12.
21. juuni. Seeriavõistluse 800 m. 1. Peeter Kukk 1.56,3.
24. – 26. juuni. Eesti meistrivõistlused. 400 m ja 400 m tõkkejooks. 1. Rein Tõru 48,1 ja 52,2. Kuul. 1. Heino Sild 19.37. Vasar. 1. Kunnar Laansalu 64.64; 2. Hannes Loss 63.42 – Eesti juunioride rekord. Oda. 1. Agu Rukki 73.32 – Eesti noorterekord. Kümnevõistlus. 1. Tõnu Kaukis 7601. Naised. Kuul ja ketas. 1. Helgi Parts 16.89 ja 58.20.
1.juuli. Seeriavõistluse 1000 m. 1. Sergei Ustintsev 2.26,7.
5. juuli. Erich Veetõusme 15. mälestusvõistlused. 1500 m. 1. Enn Sellik 3.45,6 – staadioni rekord. Kuul. 1. Heino Sild 19.54. Ketas. 1. Vladimir Ljahhov 62.78 – staadioni rekord. Oda. 1. Heino Puuste 78.68.
14. – 15. juuli. N. Liidu noorte meistrivõistlused. 100 m tõkkejooks. 1. Silva Oja 13,7. Viievõistlus. 1. Jelena Ivanova 3705; 3. Kaie Kivi 3541.
2.– 3. august. Kalevi lahtised meistrivõistlused. Ketas. 1. Veljo Kuusemäe 62.00.
10. august. Seeriavõistluse 1500 m. 1. Toivo Puronen 3.47,9.
16. – 17. august. Sotsialismimaade Dünamo sõsarspordiühingute XIX spartakiaadi kergejõustikuvõistlused. 100 m. 1. Valeri Borzov 10,32. 110 m tõkkejooks. 1. Viktor Mjasnikov 13,58 – staadioni rekord. Kõrgus. 1. Edgar Kirst, SDV 2.21 – staadioni rekord. Kuul. 1. Rimantas Plunge 20.00 – staadioni rekord. Ketas. 1. Antonin Wybraniec, Tšehhoslovakkia 62.54.Vasar. 1. Valeritin Valentjuk 73.42 – staadioni rekord; 2. Aleksander Kozlov 72.78. Oda. 1. Sandor Boros, Ungari 83.60. 20 km käimine. 1. Evgeni Semerdzhiev, Bulgaaria 1:29.29,4 – staadioni rekord. Naised. 100 m. 1. Ljubov Nikitenko 11,51; . 2. Malgorzata Bogucka, Poola, eeljooksus 11,42 – staadioni rekord. 200 m. Malgorzata Bogucka 23,40 – staadioni rekord. 800 m. 1. Bettina Wolfrum, SDV 2.00,33 – staadioni rekord. 1500 m. 1. Celina Sokolowska, Poola 4.15,2 – staadioni rekord. 100 m tõkkejooks. 1. Grazyna Rabsztyn, Poola 12,6 – staadioni rekord. Kõrgus. 1. Jutta Kirst, SDV 1.90 – staadioni rekord. Kaugus. 1. Jarmila Nygrynova, Tšehhoslovakkia 6.61 – staadioni rekord. Kuul. 1. Marianne Adam, SDV 19.82 – staadioni rekord. Ketas. 1. Argentina Menis, Rumeenia 63.60 – staadioni rekord.
24. august. Seeriajooksu 3000. 1. Toivo Puronen 8.16,9. Kokkuvõttes 1. Toivo Puronen.
10. – 11. september. Eesti kõrgkoolide meistrivõistlused. 1. TRÜ 334; 2. TPedI 292; 3. TPI 185. 100 m. 1. Gennadi Organov 10,5 (eeljooksus 10,4). 110 m tõkkejooks. 1. Tõnu Kaukis 14,3.
1978
17. mai. Seeriavõistluse 1000 m. 1. Andres Vakra 2.26,0.
21. mai. Eesti NSV X suvespartakiaadi pidulik avamine ja Eesti meistrivõistlused teatejooksudes.
3.– 4. juuni. Tallinn – Tartu 314:249. 100 ja 200 m. 1. Gennadi Organov 10,5 ja 21,0 – Eesti rekord. 5000 m. 1. Enn Sellik 14.00,0 – staadioni rekord. Kolmik. 1. Jaak Uudmäe 16.39.
8. juuni. Dünamo meistrivõistlused. Kuul. 1. Heino Sild 19.31. Ketas. 1. Vladimir Ljahhov 62.06.
Seeriavõistluse 2000 m. 1. Toivo Puronen 5.18,8.
21. juuni. Erich Veetõusme 16. mälestusvõistlused. 1500 m. 1. Gennadi Sinjakin 3.49,1; 2. Sergei Ustintsev 3.49,4. 3. Üllas Prits 3.49,6. 5000 m. 1. Arnolds Beinarovics 14.07,2. 110 m tõkkejooks. 1. Tõnu Kaukis 14,0. Kõrgus. 1. Tiit Pahapill 2.24 – Eesti ja staadioni rekord. Kolmik. 1. Jaak Uudmäe 16.33. Naised. 800 m. 1. Raissa Beloussova 2.02,4. Kuul. 1. Svetlana Melnikova 19.16.
9. juuli. Tallinna hüppajate päev. Kõrgus. 1. Tiit Pahapill 2.18. Kaugus. 1. Henn Piirisild 7.76. Kolmik. 1. Jaak Uudmäe 16.51 – staadioni rekord.
26. juuli. Seeriajooksu 1500 m. 1. Toivo Puronen 3.50,8
6. august. Odaviskajate seeriavõistlus. 1. Toivo Moorast 74.78.
15. august. Seeriavõistluse 800 m. 1. Mihkel Konsa 1.52,5.
26. august. Dünamo spordikoolide üleliidulised võistlused. Teivas. 1. Viktor Spassov 5.15. Kümnevõistlus. 1. Juri Šlõkov 6501; 2. Heiki Meier 6468.
28. august. Odaviske seeriavõistlus (vihmas). 1. Heino Puuste 77.78.
28. – 29. august. Tallinna meistrivõistlused mitmevõistluses. Kümnevõistlus. 1. Heino Sildoja 7619.
2.september. Odaviskajate seeriavõistlus. 1. Heino Puuste 78.68. Naised. 1. Raili Kadarik 51.04.
5. september. Seeriavõistluse 3000 m. 1. Toivo Puronen 8.23,8. Kokkuvõttes 1. Toivo Puronen.
9. – 11. september. Eesti meistrivõistlused VTK mitmevõistluses.
23. – 24. september. Eesti – Rootsi mitmevõistluses 61 984:59 605 (mehed 29 264: 29 269; naised 11 691:11 495; juuniorid 20 829:18 841). Individuaalselt. Mehed. 1. Heino Sildoja 7566. Juuniorid. 1. Margus Kasearu. 1. 7491. Naised. 1. Ellen Külvand 4149.
4. oktoober. Tööjõureservide meistrivõistlused. Naised. Kuul ja ketas. 1. Helgi Parts 16.96 ja 62.92 – Eesti rekord.
1979
19. – 20. mai. Spordiühingute ja –klubide matš. Ketas. 1. Vladimir Ljahhov 60.92. Vasar. Kunnar Laansalu 70.06.
23. mai. Odaviskajate seeriavõistlus. 1. Ülo Rukki 77.98. Naised. 1. Helve Sepman 50.28.
12. juuni. Seeriavõistluse 800 m. 1. Andres Vakra 1.52,6.
20. juuni. Erich Veetõusme mälestusvõistlused. 1500 m. 1. Markku Laine 3.47,9. 5000 m. 1. Arnolds Beinarovics 14.03,8. 110 m tõkkejooks. 1. Tõnu Kaukis 14,0. Kaugus. 1. Henn Piirisild 7.66. Kuul. 1. Heino Sild 19.64; 2. Ants Savest 19.04. Oda. 1. Heino Puuste 84.16 – Eesti rekord; 2. Janis Zirnis 80.84. Naised. Kaugus. 1. Krista Berendsen 6.19. Oda. 1. Leolita Blodniece 57.98.
20. – 21. juuni. Kalev – Soome TUL 94:85. 100 m. 1. Ossi Karttunen 10,5. Kõrgus. 1. Tarmo Valgepea 2.18. Kaugus. 1. Pekka Suvitie 7.65.
29. juuni – 1. juuli. Eesti meistrivõistlused. 5000 ja 10 000 m. 1. Toomas Turb 14.17,2 ja 29.18,5. 400 m tõkkejooks. 1. Rein Tõru 51,9. 3000 m takistusjooks. 1. Mati Uusmaa 8.48,9. Kõrgus. 1. Tiit Pahapill 2.21. Vasar. 1. Kunnar Laansalu 69.56. Kümnevõistlus. 1. Margus Kasearu 7855. Naised. 100 m ja 100 m tõkkejooks. 1. Aili Alliksoo 11,9 ja 13,7. 3000 m . 1. Ille Kukk 9.39,0. Kuul. 1. Helgi Parts 17.06. Ketas. 1. Elju Kubi 60.84.
4. juuli. Seeriavõistluse 1500 m. 1. Toivo Puronen 3.49,6.
11. august. Kehakultuurlaste päeva spordipidu ja Eesti meistrivõistlused VTK mitmevõistluses. 1 miili jooks. 1. Enn Sellik 4.15,3 – staadioni rekord. Eesti jalgpallikarikavõistluste finaalmäng: Tallinna Dünamo – Sillamäe Kalev 1:0.
1. september. Tallinna hüppajate päev. Kõrgus. 1. Tiit Pahapill 2.18. Teivas. 1. Valeri Boiko 5.40 – staadioni rekord. Naised. Kõrgus. 1. Jelena Goloborodko 1.90 – staadioni rekord. Kaugus. 1. Irina Timofejeva 6.46; 2. Krista Berendsen 6.31 – Eesti rekord.
8. september. 1. Eesti kõrgkoolide meistrivõistlused. Kõrgus. 1. Tarmo Valgepea 2.15. Naised. 100 m tõkkejooks. 1. Aili Alliksoo 13,9.
14. – 15. september. Balti kõrgkoolide kohtumine. 1. Läti 280; 2. Eesti 241; 3. Leedu 185. Kõrgus. 1. Janis Orleans 2.18.
1980
20. mai. Seeriavõistluse 3000 m. 1. Toomas Turb 8.13,4.
3. juuni. Tallinna hüppajate päev. Kõrgus. 1. Gennadi Belkov 2.24 – staadioni rekord. Teivas. 1. Vladimir Dolgov 5.30. Kolmik. 1. Jaak Uudmäe 16.41; 2. Aleksandr Jakovlev 16.02. Naised. Kaugus. 1. Vilma Bardauskiene 6.68 – staadioni rekord.
Seeriavõistluse 1000 m. 1. Andres Vakra 2.26,8.
7. – 8. juuni. Tallinn – Tartu 184,5:151,5. 1500 m. 1. Enn Sellik 3.48,0. Vasar. 1. Kunnar Laansalu 71.74. Oda. 1. Toivo Moorast 77.50. Naised. Oda. 1. Raili Kadarik 53.72.
17. juuni. Erich Veetõusme mälestusvõistlused. 1500 m. 1. Ilmars Augulis 3.45,9. 100 m ja teivas. 1. Ramon Lindal 10,4 ja 5.10. Ketas. 1. Juri Dumtšev 65.54 – staadioni rekord. Naised. Kõrgus. 1. Valentina Poluiko 1.95 – staadioni rekord. Kuul. 1. Veronika Minina 17.30; 2. Helgi Parts 17.08.
15. – 17. juuli. Eesti meistrvõistlused. 400 m ja 400 m tõkkejooks. 1. Aivar Ojastu 48,6 ja 53,1. 5000 ja 10 000 m. 1. Toomas Turb 14.07,7 ja 28.49,0. Kuul. 1. Enn Rohula 19.28. Vasar (v. a.) Jüri Tamm 76.90 – staadioni rekord. Naised. 3000 m. 1. Ille Kukk 9.27,6. Ketas. 1. Helgi Parts 60.20; 2. Elju Kubi 60.06. Oda. 1. Raili Kadarik 56.52.
23. – 24. august. Kalevi meistrivõistlused. 400 m. 1. Gennadi Organov 47,7. Kõrgus. 1. Heiki Kask 2.19.
13. – 14. september. Tallinna meistrivõistlused. Kuul. 1. Enn Rohula 19.73. Oda. 1. Toivo Moorast 79.58. Naised. Kuul ja ketas. 1. Halgi Parts 16.98 ja 60.48.
Seeriavõistluse 2000. 1. Toomas Turb 5.14,8 – Eesti rekord. Kokkuvõttes 1. Toomas Turb.
20 – 21. september. Eesti – Rootsi mitmevõistluses 61 359:60 497 (mehed – 29 263:29 232; juuniorid 20 140:20 262; naised 11 956:11 003). Individuaalselt, ühtlasi Eesti meistrid: M - Tõnu Kaukis 7613; J - Rain Paju 6956; N – Ellen Külvand 4140.
1.– 2. oktoober. Tööjõureservide lahtised meistrivõistlused. Kuul. 1. Heino Sild 19.73; 2. Ants Savest 18.35. Oda. 1. Toivo Moorast 79.02. Naised. Ketas. 1. Helgi Parts 63.70.
1981
13. mai. Seeriavõistluse 3000 m. 1. Mati Uusmaa 8.25,9.
23. – 24. mai. Tallinn – Tartu 357:313. Ketas. 1. Kalev Külv 60.64. Oda. 1. Toivo Moorast 79.42. Kuul. 1. Veronika Minina 17.16
7. juuni. Eesti meistrivõistlused teatejooksudes. Püstitati kolm Eesti rekordit:
Mehed. 4x1500 m. EPA (Raivo Võlli, Raivo Puurits, Vello Misler, Enn Sellik) 15.38,4.
Mehed. 4x110 m tj. Tallinn (Tiit Pahker, Arnold Rüütel, Jaan Lehtsi, Tõnu Kaukis) 61,5.
Naised. 4x100 m tj. Harju raj. (Ellen Külvand, Maili Luts, Eve Tiidolepp, Terje Esko) 62,1.
9. juuni. Seeriavõistluse 800 m. 1. Mihkel Konsa 1.52,4.
16. juuni. Üleliiduline hüppajate päev. Kõrgus. 1.-2. Valeri Sereda ja Vladimir Granenkov 2.24 – staadioni rekord. Teivas. 1. Sergei Kulibaba 5.50 – staadioni rekord. Kaugus. 1. Juri Samarin 7.96. Kolmik. 1. Vassili Issajev 17.16 – staadioni rekord; 3. Jaak Uudmäe 16.63. Naised. Kõrgus. 1. Jelena Popkova 1.93. Kaugus. 1. Svetlana Vanjušina 6.59.
20. – 21. juuni. Tallinn – Tartu noored 309:206.
23. juuni. Erich Veetõusme mälestusvõistlused. 1500 m. 1. Markku Laine 3.45,6. 5000 m. 1. Mati Uusmaa 14.15,0. Oda. 1. Heino Puuste 85.90; 2. Seppo Hovinen 83.66; 3. Aleksandr Makarov 81.76; 4. Janis Zirnis 81.56; 5. Antero Toivonen 81.00; 6. Juri Žirov 80.70; 7. Toivo Moorast 80.28. Naised. Oda. 1. Annika Lall 55.86 – Eesti noorterekord.
23. – 24. juuni. Kalev – Soome TUL 104:85.
14. – 16. august. Eesti meistrivõistlused. 100 m ja 200 m. 1. Mihhail Urjadnikov 10,3 (Eesti rekordi kordamine) ja 21,2. 400 m ja 400 m tõkkejooks. 1. Aivar Ojastu 47,4 ja 52,1. Kõrgus. 1. Ain Evard 2.18; 2. Tarmo Valgepea 2.18. Teivas. 1. Ramon Lindal 5.25. Kaugus. 1. Tõnu Kaukis 7.59. Kuul. 1. Ants Savest 19.92; 2. Heino Sild 19.47. Oda. 1. Heino Puuste 83.38; 2. Toivo Moorast 81.18. 20 000 m käimine. 1. Vassili Matvejev 1:31.13,2; 2. Meelis Mäeots 1:40.36,8 – Eesti noorterekord. Naised. 100 m tõkkejooks ja kaugushüpe. 1. Saima Tiik 13,8 ja 6.09. Ketas. 1. Elju Kubi 60.68; 2. Helgi Parts 60.54.
29. – 30. august. Eesti – Gruusia 229:95. 100 ja 200 m. 1. Mihhail Urjadnikov 10,4 ja 21,4. 1500 m. 1. Enn Sellik 3.47,4. Kõrgus. 1. Tarmo Valgepea 2.22. Kuul. 1. Ants Savest 19.73. Oda. 1. Toivo Moorast 82.80. Naised. Ketas. 1. Elju Kubi 61.78.
29. – 30. august. Eesti – Leningrad juuniorid 161,5 – 208,5. 400 m. 1. Aivar Ojastu 48,2. 5000 m. 1. Rein Valdmaa 14.30,8. Kõrgus. 1. Ain Evard 2.18. Teivas. 1. Vladimir Trofimenko 5.10. Kaugus. 1. Ülo Niitmäe 7.43. Naised. Kuul. 1. L. Salugina 15.66; 2. Eha Rünne 15.52.
12. – 13. september. Eesti kõrgkoolide meistrivõistlused. 1. TRÜ, 2. TPedI, 3. EPA. 100 m. 1. Aivo Noormets 10,5. 200 m. 1. Aivar Ojastu 21,7. Oda. 1. Olavi Malts 75.16. Naised. Kõrgus. 1. Kaie Kivi 1.71.
25. – 27. september. Eesti meistrivõistlused VTK mitmevõistluses. 5. korda Eesti meister Viktor Indrikson.
10. – 11. oktoober. Tööjõureservide meistrivõistlused. Ketas. 1. Kalev Külv 58.50. Oda. 1. Toivo Moorast 81.02. Naised. Kuul. 1. Helgi Parts 16.34. Ketas. 1. Elju Kubi 58.56; 2. Helgi Parts 58.24; 3. Anne Salak 50.08.
1982
16. juuni. Seeriavõistluse 1500 m. 1. Sergei Sokolov 3.58,4.
1.juuli. Seeriavõistluse 800 m. 1. Mihkel Konsa 1.53,0.
21. juuli. Seeria võistluse 1000 m. 1. Vladimir Šalgo 2.24,8; 2. Andres Vakra 2.26,0.
4. august. Seeriavõistluse 3000 m. 1. Aleksander Vares 8.25,1; 2. Toivo Puronen 8.25,2.
31. august. Seeriavõistluse 2000 m. 1. Toivo Puronen 5.26,8. Kokkuvõttes 1. Toivo Puronen.
1983-1985
Staadioni kapitaalremont
1987
10. – 11. mai. Tallinna spordiühingute ja kõrgkoolide kohtumine. 100 ja 400 m. 1. Marek Helinurm 10,8 ja 47,9. 3000 m. 1. Aivar Tsarski 8.12,1. Vasar. 1. Aivar Räni 72.00. Naised. Ketas. 1. Elju Kubi 59.68.
7. – 8. juuni. Tallinna meistrivõistlused. 100 m. 1. Konstantin Bobrovskihh 10,4. Teivas. 1. Priit Põld 5.10. Vasar. 1. Aivar Räni 73.42; 2. Jüri Joller 67.88.
13. – 14. juuni. Eesti – Rootsi mitmevõistluses. Mehed. Rootsi 22 247; Eesti I 22 093; Eesti II 21002. Naised. Eesti 16 591, Rootsi 16 247. Kümnevõistlus. 1. Tiit Pahker 7778; 2. Steffan Blomstrand 7764; 3.B. Järlsjö 7323. Viievõistlus. 1. Taimi Kõnn 5680; 2. Virge Viss 5677; 3. Helene Friberg 5621.
13. – 14. juuni. Eesti – Prantsusmaa juuniorid mitmevõistluses. Noormehed. Prantsusmaa 41 671, Eesti 41 442. Neiud. Eesti 15 822; Prantsusmaa 15 361. Kümnevõistlus. 1. Andres Aavik 7297; 2. H. Kochhan 7242; 3. J. Coyso 7161. Viievõistlus. 1. Virge Viss 5677; 2. H. Lefevre 5346; 3. Virge Naeris 5170.
24. juuni. Eesti Kergejõustikuföderatsiooni Suure auhinna võistlused. 200 m. 1. Konstantin Bobrovskihh 21,3; 2. Andrus Möll 21,4. 800 m. 1. Raivo Raspel 1.50,5. 3000 m. 1. Arvi Uba 8.14,5. Kõrgus. 1. Juri Sergijenko, Vorošilovgrad 2.20. Teivas. 1. Igor Potapovitš, Alma-Ata 5.50; 2. Valeri Bukrejev 5.30. Vasar. 1. Aivar Räni 71.82. Naised. Kõrgus. 1. Larissa Kossitsõna, Moskva obl. 1.88.
27. – 28. juuni. Erich Veetõusme 25. mälestusvõistlused. 800 m ja 1500 m. 1. Viktor Kalinkin, Pensa 1.47,76 ja 3.42,31. 5000 ja 10 000 m. 1. Gennadi Fišman, Minsk 13.48,62 ja 28.28,06. 110 m tj. 1. Vladimir Šiškin, Gorki 13,68. 400 m tj. 1. Marek Helinurm 50,34; 2. Aleksandr Harlov, Taškent 50,73. Kõrgus. 1. Rudolf Povarnitsõn, Kiiev 2.26. Teivas. 1. Gennadi Suhharev, Minsk 5.65 (staadioni rekord); 2. Aleksei Nikitin, Moskva 5.61; 3. Valeri Bukrejev 5.61 (Eesti rekord). Kaugus. 1. Gennadi Danilov, Moskva obl. 8.07. Kolmik. 1. Vladimir Tšernikov, Taškent 17.18. Kuul. 1. Mihhail Kostin, Mogiljov 20.71. Ketas. 1. Vladimir Zintšenko, Zaporožje 67.58. Vasar. 1. Jüri Tamm 81.18; 2. Benjamin Viluckis, Klaipeda 80.88. Oda. 1. Juri Žirov, Moskva obl. 75.02. Naised. 800 m. 1. Vera Dodika, Moskva 2.01,91. 1500 m. 1. Jelena Medvedjeva, Minsk 4.07,54. 10 000 m. 1. Natalja Artjomova, Leningrad 33.07,97. Kõrgus. 1. Svetlana Mokrak, Kišinjov 1.92. Ketas. 1. Anne Horina (Salak), Moskva 62.86; 5. Elju Kubi 59.06. Oda. 1. Svetlana Pestretsova, Moskva 60.78; 3. Katrin Kirm 51.74.
1. juuli. Seeriavõistluse 3000 m. 1. Tiit Paalberg 8.23,2. Naised. 1. Sirje Eichelmann 9.48,9.
8. juuli. Seeriavõistluse 800 m. 1. Tiit Paalberg 1.53,3. Naised. 1. Kadri Valdur 2.16,2.
Tunnijooks. 1. Kuno Ämarik 17 456 m.
2.– 3. juuli. Eesti juunioride meistrivõistlused. 1500 m. 1. Andry Prodel 3.59,5. Kõrgus. 1. Margus Lõssov 2.15. Ketas. 1. Ants Kiisa 51.96. Oda. 1. Donald-Aik Sild 65.18. Naised. 100 m tj. 1. Virge Naeris 14,1.
16. – 17. juuli. N. Liit – Saksamaa LV juuniorid mitmevõistluses. Noormehed: N. Liit 29 526, Saksamaa LV 25 616. Kümnevõistlus. 1. Rišard Malachovskis 7856. Neiud: N. Liit 36 965, Saksamaa LV 35 205. Seitsmevõistlus. 1. Svetlana Bõstrova 6189; 2. Remigija Sablovskaite 6173.
18. – 19. juuli. N. Liidu meistrivõistlused mitmevõistluses. Kümnevõistlus. 1. Valter Külvet 8332 (N. Liidu ja staadioni rekord); 2. Aleksandr Nevski, Kiiev 8304; 3. Sergei Popov, Dneprodžerzinsk 8007. Naised. Seitsmevõistlus. 1. Larissa Nikitina, Moskva 6414.
21. – 25. juuli. Õppiva noorsoo spartakiaad. 800 m. 1. Andry Prodel 1.55,3. 400 m tj. 1. Urmas Jõesaar 53,2; 2. Indrek Kaseorg 53,8. Kaugus ja kolmik. 1. Urmas Treiel 7.13 ja 15.30. Tütarlapsed. 100 ja 200 m. 1. Riina Suhotskaja 11,9 ja 24,8. Kõrgus. 1. Merike Suurkivi 1.78. Oda. 1. Triin Tomingas 47.90.
31. juuli ja 1. august. Dünamo üleliidulised meistrivõistlused. 400 m. 1. Vladimir Krõlov, Uljanovsk 45,3 (staadioni rekord). 100 m tj. 1. Igor Kazanov, Daugavpils 13,3. 400 m tj. 1. Nikolai Taletski, Gomel 50,2.Kõrgus. 1. Andrei Morozov, Leningrad 2.22. Teivas. 1. Grigori Jegorov, Alma-Ata 5.65. Kaugus. 1. Leonid Vološin, Krasnodar 8.09. Kolmik. 1. Andrei Leonov, Gomel 17.05. Kuul. 1. Tariel Bitsadze, Suhhumi 20.11. Vasar. 1. Sergei Ivanov, Stavropol 75.78. 3. Aivar Räni 73.10. Naised. Kõrgus. 1. Jelena Panikorovskihh, Leningrad 1.95. Kaugus. 1. Nijole Medvedjeva, Vilnius 6.80.
12. august. Seeriavõistluse 1000 m. 1. Valdek Apivala 2.26,7. Naised. 1. Sirje Eichelmann 2.48,9 – staadioni rekord.
12. – 13. august. Dünamo lahtised meistrivõistlused. 110 m tj. 1. Aivar Haller 14,2. Vasar. 1. Aivar Räni 71.74. Naised. 100 m tj. 1. Liivi Kukk 13,9. Ketas. 1. Elju Kubi 64.04.
21. – 23. august. Eesti meistrivõistlused. 100 ja 200 m. 1. Andrus Möll 10,69 ja 21,80. 400 ja 800 m. 1. Aivar Ojastu 47,56 ja 1.49,82. 5000 m. 1. Toomas Turb 14.09,0. 400 m tj. 1. Marek Helinurm 51,24. 3000 m tak. 1. Aivar Tsarski 8.47,96. Kõrgus. 1. Ain Evard 2.15. Teivas. 1. Valeri Bukrejev 5.50. Vasar. 1. Aivar Räni 71.28. Naised. 200 m. 1. Irina Vassiljeva 24,42. 1500 ja 3000 m. 1. Sirje Eichelmann 4.21,4 ja 9.19,87. 100 m tj. 1. Taimi Kõnn 13,96. Kaugus. 1. Anu Kaljurand 6.22. Ketas. 1. Elju Kubi 63.56.
26. august. Seeriavõistluse 2000 m. 1. Tiit Paalberg 5.21,0. Naised. 1. Sirje Eichelmann 6.04,2 (staadioni rekord).
4. – 5. september. 75. Eesti – Läti maavõistlus 343:339. 200 m. 1. Andrus Möll 21,4. 400 m. 1. Aivar Ojastu 47,3. 1500 m. 1. Valdek Apivala 3.51,7. 5000 m. 1. Arvi Uba 14.16,5. 400 m tj. 1. Marek Helinurm 51,5. Kõrgus. 1. Ain Evard 2.22. Teivas. 1. Valeri Bukrejev 5.45. Vasar. 1. Aivar Räni 71.20. Oda. J. Smirnov 76.92. Naised. 200 m. 1. Irina Vassiljeva 24,3. 1500 m. 1. Sirje Eichelmann 4.25,3. Kõrgus. 1. Merike Suurkivi 1.75. Ketas. 1. Elju Kubi 62.70.
5. september. Keskkoolide karikavõistlused. 1. Pärnu 1. keskkool; 2. Tallinna 2. keskkool; 3. Orissaare keskkool.
6. september. Spordikoolide karikavõistlused. 100 m. 1. Igor Ivonin 10,7. Neiud. Kõrgus. 1. – 2. Merike Suurkivi ja Virge Naeris 1.80.
8. september. Seeriavõistluse 1500 m. 1. Valdek Apivala 3.53,6. Naised. 1. Sirje Eichelmann 4.32,3. Kokkuvõttes võitjad Tiit Paalberg ja Sirje Eichelmann.
13. september. Tallinngaasi viievõistlus Rein Auna rändkarikale. 1. Peep Liinev 3390.
18. september. Suure auhinna finaal. 1500 m. 1. Valdek Apivala 3.53,2. 110 m tj. ja kaugus. 1. Andrei Nazarov 13,9 ja 7.51. Oda. 1. Sulev Lepik 71.80. Naised. 200 ja 800 m. 1. Irina Vassiljeva 24,4 ja 2.10,0. Kokkuvõttes: 200 m Andres Möll. 800 m Valdek Apivala. 3000 ja 5000 m Aivar Tsarski. 110 m tj. Aivar Haller. Kaugus Aivo Mõttus. Oda Sulev Lepik. Naised. 200 m Riina Suhotskaja. 800 m Sirje Eichelmann. Kõrgus Merike Suurkivi. Oda Siisike Kaseoja. Sarja üldvõitjad Sulev Lepik ja Sirje Eichelmann.
1988
10. mai. Hooaja avavõistlused. Vasar. 1. Aivar Räni 76.36 (Eesti rekord).
13. – 14. mai. Tallinna spordiühingute ja kõrgkoolide kohtumine. 400 m. 1. Rainis Jaansoo 48,0. 110 m tj. 1. Hendrik Leetmäe 13,9. Teivas. 1. Valeri Bukrejev 5.50. Vasar. 1. Aivar Räni 71.42. Naised. Kuul ja ketas. 1. Eha Rünne 16.04 ja 57.34.
4. – 5. juuni. Eesti juunioride meistrivõistlused. Kõrgus. 1. Margus Lõssov 2.14. Teivas. 1. Erki Nool 5.00.
15. – 16. juuni. Dinamo karikavõistlused mitmevõistluses. Kümnevõistlus. 1. Aleksandr Stavro 7559. 6. Tarmo Adamberg 6843. Juuniorid. 1. Andrei Andrejev 6601. Naised. Seitsmevõistlus. 1. Valda Rukšyte, Vilnius 6337. Juuniorid 1. Virge Naeris 5414.
18. – 19. juuni. 46. Tallinn – Tartu linnavõistlus. 33. korda võitis Tallinn – 333:315. 100 m. 1. Igor Ivonin 10,4. 400 m. 1. Aivar Ojastu 46,6; 2. Rainis Jaansoo 47,8. 5000 m. 1. Aivar Tsarski 14.13,8. 110 m tj. 1. Hendrik Leetmäe 14,0. Teivas. 1. Valeri Bukrejev 5.40. Kaugus. 1. Ülo Niitmäe 7.50. Kuul. 1. Ivo Rahnel 18.66. Vasar. 1. Aivar Räni 74.70. Naised. 1500 m. 1. Ülle Müürisepp 4.36,8. Kuul ja ketas. 1. Eha Rünne 16.76 ja 56.98.
26. juuni. Dünamo auhinnavõistlused (Suure auhinna sarjas). Teivas. 1. Valeri Bukrejev 5.40. Kaugus. 1. Vladimir Otškan, Poltava 8.20. Kolmik. 1. Aleksander Kovalenko, Minsk 17.26. Vasar. 1. Aivar Räni 74.36. Oda. 1. Sulev Lepik 77.76; 2. Toivo Moorast 75.42. Naised. 100 m tj. 1. Nadežda Tšistjakova, Moskva 13,77.
4. – 7. juuli. 60. N. Liidu meistrivõistlused. 100 m. 1. Andrei Razin, Perm 10,27; 2. Andrei Fedoriv, Moskva 10,28; 3. Vladimir Krõlov, Uljanovsk 10,29. 200 m. 1. Vladimir Krõlov, Uljanovsk 20,62 (staadioni rekord); 2. Aleksei Graudõn, Moskva 20,88, 3. Aleksandr Lõssenko, Smolensk 21,03. 400 m. 1. Aleksandr Kurotškin, Moskva 46,00; 2. Vjatšeslav Kotšerjagin, Daugavpils 46,15; 3. Nikolai Tsernetski, Moskva 46,83; 4. Aivar Ojastu 47,00. 110 m tj. 1. Vladimir Šiškin, Gorki 13,42; 2. Sergei Ussov, Taškent 13,46; 3. Igor Hitrjakov, Alma-Ata 13,49. 400 m tj. 1. Aleksandr Vassiljev, Kiiev 49,00; 2. German Petrov, Leningrad 49,40; 3. Aleksandr Harlov, Taškent 49,80. Kõrgus. 1. Gennadi Avdejenko, Odessa 2.36 (staadioni rekord); 2. Sergei Maltšenko, Moskva 2.34; 3. Andrei Morozov, Leningrad 2.32. Teivas. 1. Grigori Jegorov, Alma-Ata 5.85 (staadioni rekord); 2. Radion Gataullin, Taškent 5.75; 3. Aleksandr Obižajev, Riia 5.65; 4. Valeri Bukrejev 5.65 (Eesti rekordi kordamine). Kaugus. 1. Leonid Vološin, Krasnodar 8.46 (staadioni rekord); 2. Vassili Sokov, Moskva 8.18. 3. Sergei Lajevski, Dnepropetrovsk 8.08. Kolmik. 1. Aleksandr Kovalenko, Minsk 17.47 (staadioni rekord); 2. Igor Lapšin, Minsk 17.25; 3. Oleg Sakirkin, Tšimkent 17.19. Kuul. 1. Sergei Gavrjušin, Moskva 21.39; 2. Sergei Smirnov, Leningrad 20.69; 3. Mihhail Kostin, Mogiljov 20.44. Ketas. 1. Juri Dumtšev, Moskva 66.04; 2. Viktor Zintšenko, Zaporožje 65.96; 3. Igor Duginets, Leningrad 64.20. Vasar. 1. Jüri Tamm 82.34; 2. Juri Nikulin, Leningrad 82.34; 3. Igor Astapkovitš, Groznõi 81.16. Oda. 1. Viktor Jevsjukov, Alma-Ata 79.80 (kval. 80.42); 2. Viktor Zaitsev, Taškent 77.70; 3. Nikolai Kosjanok, Groznõi 76.74 (78.52); 7. Marek Kaleta 74.86 (76.38); 8. Sulev Lepik 72.74 (76.64).
4x100 m. 1. Kasahstan 39,48. 4x400 m. 1. Vene NFSV 3.06,06; 5. Eesti (R. Jaanson, R. Mägi, M. Helinurm, A. Ojastu) 3.10,43.
Naised. 100 m. 1. Marina Žirova, Moskva obl. 11,14; 2. Galina Maltšugina, Barnaul 11,16; 3. Olga Zolotarjova, Moskva 11,23. 200 m. 1. Ljudmila Kondratjeva, Moskva 22,65; Galina Maltšugina, Barnaul 22,69 (22,54); 3. Maia Azarašvili, Tbilisi 22,70. 400 m. 1.Olga Nazarova, Moskva 50,09; 2. Ljudmila Džigalova, Harkov 50,62; 3. Aelita Jurtšenko, Odessa 50,86. 100 m tj. (tuul üle 2 m/sek.) 1. Natalja Grigorjeva, Harkov 12,46; 2. Ljudmila Narožilenko, Mitšurinsk 12,57; 3. Jelena Politika, Harkov 12,66. 400 m tj. 1. Tatjana Ledovskaja, Minsk 55,10; 2. Tatjana Kurotškina, Minsk 55,37; 3. Anna Ambraziene, Vilnius 56,00. Kõrgus. 1. Jelena Rodina, Moskva 1.94; 2. Ljudmila Avdejenko, Odessa 1.90; 3. Olga Turtšak, Alma-Ata 1.90. Kaugus. 1. Inessa Kravets, Kiiev 7.23; 2. Jolanda Tšen, Moskva 7.09; 3. Nijole Medvedjeva, Vilnius 6.99. Kuul. 1. Natalja Lissovskaja, Moskva 22.55; 2. Natalja Ahrimenko, Leningrad 21.42; 3. Valentina Fedjušina, Moskva 20.44. Ketas. 1. Galina Murašova, Vilnius 67.72; 2. Irina Jattšenko, Gomel 66.32; 3. Irina Hval, Moskva 64.04; 8. Eha Rünne 59.36 (kval. 60.34). Oda. 1. Irina Kostjutšenkova, Harkov 66.82 (staadioni rekord); 2. Natalja Šikolenko, Minsk 63.28; 3. Svetlana Pestretsova, Moskva 62.82. 4x100 m. Moskva 43,68. 4x400 m. 1. Ukraina 3.25,94.
9. – 10. juuli. Erich Veetõusme mälestusvõistlused. 800 m. 1. Vadim Lauškin, Leningrad 1.48,02; 9. Raivo Mägi 1.49,97. 1500 m. 1. Igor Lotarjov, Kursk 3.45,66; 7. Valdek Apivala 3.49,08. 5000 m. 1. Rein Valdmaa 14.07,41.400 m tj. 1. Aleksei Bazarov, Kišinjov 50,27. 3000 m tak. 1. Aivar Tsarski 8.39,46. Kõrgus. 1. Sergei Zassimovitš, Karaganda 2.21; 2. Konstantin Galkin, Leningrad 2.21. 3. Maksim Prokopenko 2.16. Teivas. 1. Vadim Kodintsev, Omsk 5.50; 2. Valeri Bukrejev 5.50. Kuul. 1. Mihhail Kostin, Voronež 20.14. Ketas. 1. Georgi Kolnoottšenko, Minsk 64.62; 2. Viktor Zintšenko, Zaporožje 64.56. Vasar. 1. Benjaminas Viluckis, Klaipeda 77.48; 2. Valeri Gubkin, Novopolotsk 75.64; 3. Juha Tiainen, Soome 75.58. Oda. 1. Sergei Glebov, Harkov 76.70. Naised. 100 m. 1. Svetlana Tšervjakova, Krasnodar 11,34. 400 m. 1. Ljudmila Džigalova, Harkov 51,60. 800 m. 1. Maria Pinigina, Kiiev 2.01,35. 1500 m. 1. Laimute Baikauskaite, Vilnius 4.14,01. 3000 m. 1. Ljubov Kremljova, Moskva obl. 8.52,09; 3. Sirje Eichelmann 8.57,56. 100 m tj. 1. Ljudmila Olijara, Riia 13,35; 4. Taimi Kõnn 13,86. Kaugus. 1. Nijole Medvedjeva, Vilnius 6.84. Kuul. 1. Valentina Fedjušina, Moskva 20.93. Ketas. 1. Ilga Šmeikste, Riia 61.00; 2. Eha Rünne 59.70.
23. – 24. juuli. Eesti noorte meistrivõistlused. 110 m tj. ja kaugus. 1. Armin Toomra 14,6 ja 7.08. Ketas. 1. Margus Tammaru 50.44. Oda. 1. Margus Kübar 65.32.
3. august. Seeriavõistluse 3000 m ja tunnijooks Eesti Trükitööstuse auhindadele. 3000 m. 1. Margus Kirt 8.19,6. Tunnijooks. 1. Donatas Narmont 17 057.
12. august. Suure auhinna võistlused. 200 m. 1. Enn Lilienthal 22,0; 2. Igor Ivonin 22,0. 5000 m. 1. Margus Kirt 14.25,0. Kõrgus. 1. Ain Evard 2.15. Vasar. 1. Aivar Räni 68.10. Naised. 200 m. 1. Irina Vassiljeva 24,7. 800 m. 1. Merike Raag 2.13,6. 3000 m. 1. Sirje Eichelmann 9.25,3.
17. august. Seeriavõistluse 800 m. 1. Ain Mõnjam 1.55,1.
19. – 21. august. Eesti meistrivõistlused. 100 ja 200 m. 1. Enn Lilienthal 10,72 ja 21,74. 400 m. 1. Aivar Ojastu 47,18. 800 m. 1. Raivo Mägi 1.51,67. 1500 m. 1. Tiit Paalberg 3.51,21. 5000 ja 10 000 m. 1. Rein Valdmaa 14.07,72 ja 29.45,12. Naised. 100 m. 1. Riina Suhotskaja 12,00. 3000 m. 1. Sirje Eichelmann 9.18,42. Kõrgus. 1. Virge Naeris 1.73. Kuul ja ketas. 1. Eha Rünne 16.60 ja 55.44.
31. august. Seeriavõistluse 1000 m. 1. Margus Kirt 2.28,8. Naised. Sirje Eichelmann 2.45,3 – Eesti ja staadioni rekord.
3. september. Tallinngaasi viievõistlus Rein Auna rändkarikale. 1. Hillar Aasa 3293.
3.– 4. september. Eesti – Soome noored (16 a.) 87:181. Oda. 1. Johannes Kerälä 58.98 (Soome 16-a. rekord). 300 m ja 300 m tj. 1. Anna Burunova 40,0 ja 43,0. .
6. september. Suure auhinna finaal. 200 m. 1. Aivar Ojastu 21,5. Teivas. 1. Valeri Bukrejev 5.65.
Vasar. 1. Aivar Räni 70.88. Naised. 1 miil. 1. Sirje Eichelmann 4.41,5 (Eesti ja staadioni rekord). Kokkuvõttes: 200 m Meelis Kallavus. 3000 m. Tiimar Laine. 400 m tj. Vladimir Šmarjov. Kõrgus Ain Evard. Teivas Erki Nool. Vasar Aivar Räni. Oda Meelis Järv. Naised. 200 m Riina Suhotskaja. 800 m Merike Raag. 1500 ja 3000 m Sirje Eichelmann. 100 m tj. Liivi Kukk. Kaugus Taimi Kõnn. Üldvõitjad Aivar Räni ja Eha Rünne.
10. september. Keskkoolide karikavõistlused. 1. Pärnu 1. keskkool; 2. Orissaare keskkool. 3. Valga 1. keskkool. Kuul ja ketas. 1. Roland Mändla 14.94 ja 53.18. Oda. 1. Lars Sumberg 64.92. Tütarlapsed. 100 m. 1. Riina Suhotskaja 11,9.
11. september. Spordikoolide karikavõistlused. 1. Pärnu. 110 m tj. 1. Armin Toomra 14,4 – Eesti noorterekord. Kuul. 1. Roland Mändla 15.73. Ketas. 1. Margus Tammaru 50.98. Oda. 1. Lars Sumberg 64.50. Neiud. Ketas. 1. Silja Viilik 45.52. Oda. 1. Siisike Kaseoja 50.18.
14. september. Seeriavõistluse 1500 m. 1. Margus Kirt 3.56,4. Naised. 1. Sirje Eichelmann 4.41,7. Kokkuvõttes võitsid Margus Kirt ja Sirje Eichelmann.
1989
14. mai. Tallinna avavõistlused. Oda. 1. Toivo Moorast 70.70. Naised. Kõrgus. 1. Merike Suurkivi 1.73.
18. – 19. mai. Tallinna spordiühingute ja kõrgkoolide kohtumine. 400 m. 1. Marek Helinurm 48,11. 110 m tj. 1. Hendrik Leetmäe 14,08. Teivas. 1. Erki Nool 5.00. Oda. 1. Donald-Aik Sild 76.20; 2. Meelis Järv 73.68; 3. Margus Kübar 72.20. Naised. Oda. 1. Anneli Volkova 51.72.
14. juuni. Tallinna Autovedude auhinnavõistlused. 10 000 m. 1. Aleksei Nizjajev 30.09,0.
20. – 21. mai. Eesti – Läti – Leedu 275:230:218. 200 ja 400 m. 1. Aivar Ojastu 21,77 ja 46,78. 110 m tj. Hendrik Leetmäe 14,12. 400 m tj. 1. Marek Helinurm 50,86. 3000 m tak. 1. Aivar Tsarski 8.42,34. Kõrgus. 1. Ain Evard 2.16. Teivas. 1. Valeri Bukrejev 5.20. Kaugus. 1. Sergei Ivanov 7.62. Kolmik. 1. Dainis Berzinš 16.57. Oda. 1. Marek Kaleta 77.00. 4x100 m. 1. Eesti 41,54. 4x400 m. 1. Eesti 3.09,76. Naised. 100 m tj. 1. Ludmila Olijara 13,65. Kõrgus. 1. Valentina Gotovska 1.82; 2. Virge Naeris 1.80. Kaugus. 1. Anu Kaljurand 6.12. Kuul . 1. Danguole Urbikiene 18.03.
27. juuni. 27. Erich Veetõusme mälestusvõistlused. 400 m. 1. Rainis Jaansoo 47,98. 800 m. 1. A. Fardõkin, Leningrad 1.48,15. 1500 m. 1. Margus Kirt 3.48,34; 2. Valdek Apivala 3.49,32; 3. Risto Ütsmüts 3.49,73. 5000 m. 1. A. Batšajev, Leningrad 14.07,11. Kõrgus. 1. Juris Gotovskis, Riia 2.21. Oda. 1. Normunds Pildavs, Riia 75.24; 2. Sulev Lepik 74.76. Naised. Kõrgus. 1. Valentina Gotovska, Riia 1.89.
30. juuni ja 1. juuli. Eesti juunioride meistrivõistlused. 110 m tj. ja kaugus. 1. Armin Toomra 14,2 ja 7.30. Teivas. 1. Erki Nool 5.00. Oda. 1. Lars Sumberg 65.10. Neiud. 100 ja 200 m. 1. Riina Suhotskaja 11,9 ja 25,0.
12. juuli. Dünamo staadioni auhinnavõistlused (Suure auhinna 3. etapp). 1500 m. 1. Valdek Apivala 3.46,67. 110 m tj. 1. Hendrik Leetmäe 14,05; 2. Armin Toomra 14,16. Naised. 100 m tj. 1. Taimi Kõnn 14,18. Ketas. 1. Eha Rünne 56.40. Oda. 1. Katrin Kirm 53.98.
25. ja 26. juuli. Dünamo lahtised meistrivõistlused ja seeriavõistluse 3000 m. !. Vjatšeslav Košelev 8.17,66. Vasar. 1. Aivar Räni 67.00.
26. juuli. tunnijooks. 1. Armo Hiie 17 684.
29. juuli. Eesti noorte meistrivõistlused. 100 ja 200 m. 1. Andrei Morozov 10,7 ja 22,4. 800 m. Vadim Ogneštšikov 1.57.7. Neiud. 100 m. 1. Kärt Saar 12,2. 800 m. Evelin Heiste 2.15,6.
9. august. Seeriavõistluse 1000 m. 1. Valdek Apivala 2.25,31. Naised . 1. Mari Tammsoo 2.56,26.
11. – 13. august. 72. Eesti meistrivõistlused. 100 ja 200 m. 1. Enn Lilienthal 10,66 ja 21,67. 110 m tj. 1. Hendrik Leetmäe 14,05. 400 m tj. 1. Marek Helinurm 50,25. 3000 m tak. 1. Aivar Tsarski 8.36,70. Kõrgus. 1. Ain Evard 2.17. Teivas. 1. Erki Nool 5.25. Kaugus. 1. Aivo Mõttus 7.51. Oda. 1. Marek Kaleta 80.74; 2. Toivo Moorast 74.14. Naised. 100 m. 1. Riina Suhotskaja 11,93. 200 ja 400 m. 1. Irina Vassiljeva 24,60 ja 57,01. 1500 ja 3000 m. 1. Ille Kukk 4.21,76 ja 9.09,14. 100 m tj. 1. Taimi Kõnn 13,73. Kaugus. 1. Anu Kaljurand 6.19. Kuul ja ketas. 1. Eha Rünne 16.68 ja 57.08. Oda. 1. Katrin Kirm 53.66.
16. august. Seeriavõistluse 800 m. 1. Valdek Apivala 1.50.93. Naised. 1. Merike Raag 2.11,29.
17. – 20. august. Õppiva noorsoo spartakiaad. 400 m. 1. Aivar Türnpuu 49,75. Kaugus. 1. Erki Nool 7.14. Kuul ja ketas. 1. Margus Tammaru 16.47 ja 53.54. Neiud. 100 ja 200 m. 1. Riina Suhotskaja 12,35 ja 25,18. 400 m ja 400 m tj. 1. Anna Burunova 57,55 ja 61,59.
22. august. Suure auhinna võistlused. 110 m tõkkejooks. 1. Hendrik Leetmäe 14,07. 400 m tj. 1. Urmas Jõesaar 52,07. Kõrgus. 1. Ain Evard 2.15. Teivas. 1. Valeri Bukrejev 5.20. Naised. 100 m tj. 1. Taimi Kõnn 13,97.
30. august. Seeriavõistluse 2000 m. 1. Heiki Sarapuu 5.17,14. 2. Richard Jürgenson 5.18,67.
2. ja 3. september. Eesti – Soome noored (16-a.). Poisid 67:105. Tüdrukud 37:91. Eesti meeskonnas olid võidukad. Vadim Ogneštšikov 800 m 2.00,5 ja 2000 m 5.39,1. Marko Lepp 1500 m tak. 4.30,3 Ranno Künnap 110 m tj. 14,7 ja kaugus 6.67.
6. september . Suure auhinna finaal. 110 m. tj. 1. Hendrik Leetmäe 13,93. Kõrgus. 1. Ain Evard 2.15. Teivas. 1. Valeri Bukrejev 5.30. Vasar. 1. Aivar Räni 69.34. Oda. 1. Sulev Lepik 79.98; 2. Donald-Aik Sild 77.04. 3. Meelis Järv 73.10. Naised. 100 m. 1. Andrea Philipp, Saksa DV 11,91. 100 m tj. 1. Taimi Kõnn 13,78. Ketas. Ille Liivrand 45.90. Üldvõitjad Hendrik Leetmäe ja Taimi Kõnn.
8. september. Tallinngaasi viievõistlus Rein Auna rändkarikale. 1. Neeme Truumees 3490; 2. Donald-Aik Sild 3434.
13. september. Seeriavõistluse 1500 m. 1. Margus Kirt 3.49,69; 2. Heiki Sarapuu 3.50,66. Kokkuvõttes. 1. Heiki Sarapuu.
21. juunil toimus Balti matš kergejõustikus. 400m tõkkejooksus tõi Marek Helinurme ja Smarjovi duell mõlemale hooaja tipptulemused: Marek Helinurm 50,8 Smarjov 51,02.
Meeste kaugushüpe oli tasavägine: 1. S. Ivanov 7.62 ja 2.Aivo Mõttus 7.59. Kaksikvõidu saavutasid meeste kõrgushüppes Ain Evard ja Maksim Prokopenko ning vasaraheites Aivar Räni 66.76 ja Jüri Joller 63.26. Meeste 200m jooksu võitis 21,77 Aivar Ojastu, 5000m jooksu Margus Kirt ajaga 14.29,06, odaviske Marek Kaleta 77.00. Meeste 4 x 400m teateneliku ( Aivar Otsalt, Raivo Mägi, Marek Helinurm, Aivar Ojastu ) võiduaeg oli 3.09,76. Kaks isiklikku rekordit püstitas Merike Raag 1500m 4.26,94 ja 800m 2.09,85. Balti matši tulemuseks oli: Eesti 275, Läti 230, Leedu 218.
Juunis mängiti staadioni murul ameerika jalgpalli. Soome meistrivõistluste kohtumist Helsingi Munkkiniemi "Colts" - Hyvinkää "Falcons" (lõppes 40 : 0) jälgis ligikaudu 5000 huvilist.
Juulikuus mängisid demonstratsioonmatši ameerika jalgpallis USA juunioride meeskonnad Oklahoma "Boomers" ja Oklahoma "Stars".
1990
8.juunil toimus võistlus Eesti Rammumees' 90. Võistluskavas oli staadioni areenil: betoonpallide ( 90, 100, 120, 145kg ) tõstmine, 3t mikrobusside tõstmine, 100kg kaaluvate liivakottidega 100m jooks, autode ( 700, 800, 1000 ja 1200kg raskusega masinad ) ümberlükkamine. Võistlus toimus rohkearvulise pealtvaatajaskonna kaasaelamisel. Viimase alaga, milleks oli järgmisel päeval Raekoja platsil vaatide hoidmine, paremusjärjestus ei muutunud lõppjärjestus: 1. Aap Uspenski 49 punkti, Raimo Poomann 38 punkti, Igor Jurtšenko 36 punkti, Karl Lõõbas 34 pinkti, Jüri Rannaste 31 punkti, 6. Aldo Aru 24 punkti.
18.juulil möödus 50 aastat päevast, mil Eesti Vabariigi rahvusmeeskond pidas oma viimase maavõistluse jalgpallis. Tookord võideti lätlasi 2 : 1 ja 18.juulil 1990 kohtusid üle pikkade aastate Kadrioru staadionil jällegi Eesti ja Läti koondised. See oli sümboolne kohtumine, mis pidi tõestama, et vana ei ole ununenud, ja et kõik hea väärib taastamist ja alalhoidmist. Maavõistluse eestvedajateks olid Eesti Rahvarinne ja Eesti Jalagpalli Liit. Arvati, et lätlastel on oma rahvusmeeskonda kergem moodustada, sest lõunanaabrite jalgpallielu oli veidi laialdasem. Tegelikult olid raskuste ees nii Eesti koondise peatreener Roman Ubakivi kui ka lätlaste treener L. Veinbergs, sest valik oli väike mõlemal. Eesti Jalgpalli Liidu president Edgar Savisaar oli isiklikult kohal, soovis mõlemale meeskonnale jõudu, pealtvaatajatele nauditavat mängu ning kuulutas maavõistluse avatuks. Seejärel heiskasid meeskondade kaptenid Eesti ja Läti rahvuslipud. Mäng oli tasavägine, mõlemapoolsete võimalustega, mida kumbki realiseerida ei suutnud. Lõppseisuks viik 0 : 0. Pärast mängu läksid pealtvaatajad rongkäiguna, Eesti ja Läti rahvuslippe kandes, Kadrioru lossi juurde nii nagu see oli toimunud ka 50 aastat tagasi.
22. septembril toimus Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio töötajate vaheline jalgpallikohtumine, tähistamaks 10 aasta möödumist matšist, mis lõppes noorterahutustega Tallinnas.Pealtvaatajaid oli üritusele kogunenud ligi 6000, tuldi nostalgitsema, kuulama ansamblit "Propeller", kes vaheajal mängis ning muidugi omadele kaasa elama. Mäng lõppes Eesti Televisiooni võiduga 5 : 2.
1991
16. – 17. mai. Tallinna klubide matš. Kõrgus. 1. Marko Turban 2.18. Teivas. 1. Valeri Bukrejev 5.20. Oda. 1. Marek Kaleta 81.00; 2. Toivo Moorast 73.98; 3. Eero Kiidli 72.74. Naised. Ketas. 1. Elju Kubi 53.16. Oda. 1. Maret Kalviste 53.54.
4. juuni. Eesti – Soome minimaavõistlus (8 ala, kolm võistlejat alal). Võitis Eesti 7:1. 400 m tj. 1. Ismo Hämeenniemi 51,75; 2. Indrek Kaseorg 51,91. 3000 m tak. 1. Aivar Tsarski 8.43,94. Teivas. 1. Valeri Bukrejev 5.20. Kaugus. 1. Aivo Mõttus 7.52. Oda. 1. Marek Kaleta 81.14; 2. Sulev Lepik 76.68; 3. Petri Castren 76.18. Naised. 400 m tj. 1. Tiia Eeskivi 59,11. Kaugus. 1. Ragne Kytölä 6.15. Ketas. 1. Elju Kubi 56.40.
5. juuni. Kadrioru staadioni auhinnavõistlused. Suure auhinna 1. etapp. 100 m. 1. Andrei Morozov 10,81. 400 m tj. 1. Vladimir Šmarjov 51,46. Kõrgus. 1. Ronaldas Verkys, Leedu 2.25; 2. Jevgeni Tanaga 2.20. Kuul. 1. Maris Petraško, Läti 19.29. Vasar. 1. Donatas Plunge, Leedu 74.70. Naised. 100 m tj. 1. Ljudmila Olijara, Läti 13,32. Kõrgus. 1. Valentina Gotovska, Läti 1.85. Ketas. 1. Ilga Betrusone-Šmekste, Läti 57.14; 2. Elju Kubi 56.20.
20. – 21. juuni.. Balti noorte mängud. 1. Leedu 343; 2. Läti 339; 3. Eesti I 328; 4. Eesti II 169. 100 ja 200 m. 1. Oleg Martšuk 11,11 ja 22,61. 800 m. 1. Marko Metsala 1.55,91. Neiud. 1500 m. 1. Agneta Land 4.38,89. Kaugus. 1. Margit Parve 5.89.
3. juuli. Seeriavõistluse 3000 m. 1. Rein Valdmaa 8.25,6. Naised. 1. Natalja Samsonova (13-a.) 10.39,5.
10. juuli. Seeriavõistluse 800 m. 1. Ervin Laht 1.54,04.
10. – 13. juuli. Rukkilille mängud. 400 m. 1. Oleg Martšuk 48,93. 800 m. 1. Vadim Ogneštšikov 1.55,67. 1500 m. 1. Andres Hugesson, Rootsi 3.57,00. Kaugus. 1. Priit Soosaar 7.08. Kuul. 1. Roman Froljonok 16.04. Ketas. 1. Aleksander Tammert 52.20. Oda. 1. Tarmo Tamm 66.46.
31. juuli. Ülemaailmsed eestlastest kergejõustikuveteranide võistlused. Kõrgus. 1. Jüri Tarmak 1.74. Kuul. 1. Ülo Püss 15.98. Ketas. 1. Ahto Paavo 44.84. Naised. Ketas. 1. Elju Kubi 58.86. Oda. 1. Maret Kalviste 50.28.
2. august. Tallinna meistrivõistlused. 800 m. 1. Valdek Apivala 1.52,90. Vasar. 1. Jüri Tamm 78.94. Oda. 1. Sulev Lepik 73.84; 2. Raul Kalvi 73.42. Naised. Kõrgus. 1. Marika Raiski 1.75. Ketas. 1. Elju Kubi 55.52.
4. august. Suure auhinna võistlused noortele (4. etapp). 300 m. 1. Oleg Martšuk 34,83. Kaugus. 1. Priit Soosaar 7.02. Kuul. 1. Aleksander Tammert 15.36. Neiud. 300 m. 1. Tatjana Iljina 40,93. Kaugus. 1. Margit Parve 6.08.
8. – 10. august. 74. Eesti meistrivõistlused. 100 ja 200 m. 1. Andrei Morozov 10,71 ja 21,73. 400 m. 1. Aivar Ojastu 48,18. 800 m. 1. Raivo Raspel 1.51,28. 1500 m. 1. Andry Prodel 3.50,1. 5000 m. 1. Vjatšeslav Košelev 14.14,58 ja 30.45,6. 400 m tj. 1. Vladimir Šmarjov 51,21. Kõrgus. 1. Ain Evard 2.16; 2. Jevgeni Tanaga 2.16. Teivas. 1. Valeri Bukrejev 5.50. Kaugus. 1. Sergei Tanaga 7.85. Ketas. 1. Valter Külvet 52.68. Vasar 1. Jüri Tamm 74.16. Oda 1. Sulev Lepik 80.66; 2. Marek Kaleta 79.94; 3. Raul Kalvi 75.24. Naised. 100 m tj. 1. Anu Kaljurand 13,77. 400 m tj. 1. Tiia Eeskivi 59,11. Kõrgus 1. Marika Raiski 1.76. Ketas. 1. Elju Kubi 57.56.
14. august. Seeriavõistluse 1000 m. 1. Andry Prodel 2.25,40. Naised. 1. Natalja Samsonova 3.00,37 (13-14-aastaste rekord).
31. august. Tallinngaasi viievõistlus Rein Auna rändkarikale. 1. Meelis Kari 3520.
31. august. Seeriavõistluse 1500 m. 1. Andry Prodel 3.53,4. Ka üldvõitja.
8. september. Eesti Spordigümnaasiumi karikavõistlused
10. september. Suure auhinna finaal. 400 m. 1. Aivar Ojastu 47,69. Kõrgus. 1. Jevgeni Tanaga 2.13. Vasar. 1. Pasi Heikkila 69.58. Oda. 1. Lars Sumberg 73.72.
13. september. Eesti meistrivõistlused teatejooksudes.
17. september. Tunnikümnevõistlus. 1. Raido Mägi 6541; 2. Hillar Aasa 6166. Tunnijooks. 1. Toomas Tarm 17 651.
1992
18. mai. Tallinna Kalevi avavõistlused. 200 m. 1. Marek Helinurm 21,6. Oda. 1. Raul Kalvi 76.74; 2. Ingar Luup 72.26. Naised. Ketas. 1. Elju Kubi 56.80.
22 – 23. mai. Tallinna lahtised meistrivõistlused. 400 m. 1. Marek Helinurm 47,9. Teivas. 1. Valeri Bukrejev 5.40. Oda. 1. Sulev Lepik 75.86; 2. Raul Kalvi 74.86. Naised. Ketas. 1. Eha Rünne 58.76. Oda. 1. Inga Bertulsone, Läti 60.20; 2. Maret Kalviste 54.90.
2. – 3. juuni. Tallinna – Tartu 50. linnavõistlus 373:321. 3000 m tak. 1. Pavel Loskutov 8.55,2. Teivas. 1. Erki Nool 5.20. Vasar. 1. Jüri Tamm 79.82. Oda. 1. Sulev Lepik 78.82; 2. Raul Kalvi 76.12; 3. Toivo Moorast 75.06.
9. juuni. Eesti meistrivõistlused teatejooksudes.
10. juuni. Heitjate seeriavõistlus. Oda. 1. Donald-Aik Sild 71.60. Naised. Ketas. 1. Eha Rünne 54.76.
12. juuni. Erich Veetõusme 30. mälestusvõistlused. 100 m. 1. Andrei Morozov 10,64. 400 m. 1. Aivar Ojastu 47,34. 800 m. 1. Raivo Raspel 1.52,54. 1500 m. 1. Andry Prodel 3.56,74. Teivas. 1. Valeri Bukrejev 5.60. Oda. 1. Sulev Lepik 81.18. Naised. Ketas. 1. Eha Rünne 57.96.
18. juuni. Heitjate seeriavõistlus. Vasar. 1. Aivar Räni 61.40.
Kadrioru staadion läks remonti.
1993
27. mai. Tallinna lahtised meistrivõistlused. 100 m. 1. Peeter Tishler 10,66. 400 m. 1. Aivar Ojastu 47,9. 1500 m. 1. Andry Prodel 3.52,73. 400 m tj. 1. Marek Helinurm 47,52. Ketas. 1. Aleksander Tammert 53.14. Oda. 1. Ingar Luup 70.88. Naised. Kaugus. 1. Margit Parve 6.00.
7. – 8. juuni. Uno Palu karikavõistlused mitmevõistluses. 13 – 14-aastased. 1. Aivo Normak 5514.
26. juuni. Erich Veetõusme mälestusvõistlused. 1500 m. 1. Marko Metsala 3.49,84. Kuul. 1. Ants Kiisa 17.52. Naised. 1500 m. 1. Jane Salumäe 4.29,94.
Heitjate seeriavõistlus. Naised. Kuul ja ketas. 1. Eha Rünne 16.28 ja 56.30.
27. – 30. juuni. Rukkilille mängud. 400 m. 1. Urmet Uusorg 49,92. Neiud. 400 m. 1. Killu Ratas 57,30.
3. – 4. juuli. Balti mere mängud. 100 m. 1. A. Knoroz, Venemaa 10,46. 10 000 m. 1. Ceslovas Kundrotas, Leedu 30.01,91; 2. Meelis Veilberg 30.01,95. 110 m tj. 1. Igor Kazanov, Läti 13,48. Teivas. 1. Valeri Bukrejev 5.50. Kolmik. 1. Audrius Raisgys, Leedu 17.16. Vasar. 1. Benjaminas Viluckis, Leedu 72.82. Naised. Kõrgus. 1. – 2. Jelena Toptšina, Venemaa, ja Valentina Gotovska, Läti 1.92. Kaugus. 1. Virge Naeris 6.22. Ketas. 1. Austra Mikelyte, Leedu 63.84.
10. – 11. juuli. Euroopa mitmevõistluse karikavõistluste C-grupp. Mehed. 1. Valgevene 22 640; 2. Eesti 21 494; 3. Läti 20 929. Individuaalselt. 1. Igor Maltšanov 7738; 2. Dmitri Suhhamazov 7507; 3. Aleksandr Ždanovitš 7395; 4. Tarmo Adamberg 7344; 5. Aivar Hommik 7208; 10. Lennart Lamp 6942. Naised. 1. Valgevene 19 001; 2. Norra 15 644; 3. Eesti 15 449. Individuaalselt. 1. Svetlana Buraga 6477; 2. Anžela Atroštšenko 6339; 5. Virge Naeris 5498.
13. juuli. Kalevipoja mängud. 400 m. 1. Ian Morris, Trinidad 46,49. 800 m. 1. Wilson Kipketer, Taani 1.46,16 (staadioni rekord). 400 m tj. 1. Marek Helinurm 50,66. Kaugus. 1. Vjatšeslav Bordukov, Venemaa 7.93. Vasar. 1. Sergei Alai, Valgevene 80.68; 2. Vitali Alissevitš, Valgevene 78.92. Oda. 1. Vladimir Sassimovitš, Valgevene 84.66 (staadioni rekord); 2. Tom Petranoff, USA 80.98; 3. Gavin Lovegrove, Uus-Meremaa 80.22; 4. Donald-Aik Sild 77.28; 5. Kimmo Kinnunen, Soome 77.22. Naised. 100 m. 1. Sanna Hernesniemi, Soome 11,71. 800 m. 1. Natalja Duhnova, Valgevene 2.02,81.
16. - 17. juuli. Eesti noorte meistrivõistlused. 100 ja 200 m. 1. Ivo Kabelmets 11,04 ja 21,99. 800 m. 1. Oleg Holdai 1.54,0; 2. Urmet Uusorg 1.54,2. Oda. 1. Andrus Värnik 65.08 (Eesti B-klassi rekord).
24. – 25. juuli. 76. Eesti meistrivõistlused. 100 ja 200 m. 1. Andrei Morozov 10,66 ja 21,44. 400 m. 1. Rainis Jaansoo 47,57. Teivas. 1. Valeri Bukrejev 5.60. Kuul. 1. Margus Tammaru 17.14. Ketas. 1. Aleksander Tammert 53.30. Vasar. 1. Jüri Tamm 73.84. Oda. 1. Donald-Aik Sild 76.66; 2. Marek Kaleta 76.62. Naised. 200 m. 1. Killu Ratas 24,79. Kaugus. 1. Virge Naeris 6.25. Kolmik. 1. Virge Naeris 12.56 (Eesti ja staadioni rekord); 2. Anna Burunova 12.55.
29. juuli. Eesti – Läti – Leedu noored 265:220:212. 400 m. 1. Urmet Uusorg 50,2. 800 m. 1. Oleg Holdai 1.55,1. 3000 m. 1. Arli Mändmets 8.46,9. Vasar. 1. Martti Merila 56.90. Neiud. 100 m. 1. Milena Alver 12,4.
5. august. Leksi auhinnavõistlused. 100 m. 1. Andrei Morozov 10,64. Oda. 1. Margus Kübar 76.20. Naised. Kaugus. 1. Virge Naeris 6.25. Tunnikümnevõistlus. 1. Valter Külvet 7187 (Eesti tipptulemus); 2. Aivar Hommik 6728.
8. – 9. august. Heino Lipu auhinnavõistlus ja Tallinna meistrivõistlused mitmevõistluses. Kümnevõistlus. 1. Gvido Einbergs 7423 7423; 2. Rojs Piziks 7411; 3. Karl Loss 7023.
11. september. Tallinngaasi viievõistlus Rein Auna rändkarikale . 1. Lennart Lamp 3409.
12. september. Eesti Spordigümnaasiumi karikavõistlused. 100 ja 200 m. 1. Ivo Kabelmets 10,93 ja 22,25. Kuul ja oda. 1. Jaan Talts 15.25 ja 60.20. Võistkonnad. 1. Tartu 242; 2. Nõmme SK 210; 3. Pärnu Altius 198.
1994
28. – 29. mai . Tallinn – Tartu 386:275. 100 ja 200 m. 1. Ivo Kabelmets 10,78 ja 22,21. Kaugus. 1. Erki Nool 7.50. Kuul. 1. Margus Tammaru 17.54. Oda. 1. Marek Kaleta 78.74. Naised. Kaugus ja kolmik. 1. Virge Naeris 6.45 ja 13. 20 (Eesti ja staadioni rekord). Kuul ja ketas. 1. Eha Rünne 16.58 ja 55.40.
7. – 8. juuni. 5. Uno Palu karikavõistlused. 17 – 18-aastased. 1. Raivo Melgailis, Läti 6220. 15 – 16-aastased. 1. Kaur Kappak 5583. 13 – 14-aastased. 1. Martin Sigus 5020.
25. – 27. juuni. Eesti noorte meistrivõistlused. 200 ja 400 m. 1. Urmet Uusorg 22,8 ja 49,5. 800 m. 1. Oleg Holdai 1.53,3. Kõrgus. 1. Kalle Köhler 2.01. Vasar. 1. Martti Merila 57.96. Oda. 1. Andrus Värnik 63.10.
29. juuli. Kalevipoja mängud. 400 m. 1. Kenedy Ochieng, Keenia 45,66; 2. Calvin Davis, USA 45,82; 3. Simon Kemboi, Keenia 45,91. 5000 m. 1. Antonio Silio, Argentiina 13.45,06 (staadioni rekord). 400 m tj. 1. Samuel Matete, Sambia 48,63 (staadioni rekord). Teivas. 1. Valeri Bukrejev 5.70; 2. Dean Starkey, USA 5.60; 3. Scott Huffman, USA 5.40. Kaugus. 1. Erick Walder, USA 8.19. Kuul. 1. C.-J. Hunter, USA 20.57. Vasar. 1. Andrei Abduvalijev, Tadžikistan 80.72; 2. Igor Nikulin, Venemaa 78.70; 3. Juri Sedõhh, Venemaa 76.42; 4. Tibor Gecsek, Ungari 76.26; 5. Sergei Alai, Valgevene 76.08; 6. Jüri Tamm 74.74. Oda. 1. Donald-Aik Sild 81.10; 2. Vladimir Sassimovitš, Valgevene 80.86. Naised. 100 m. 1. Christy Opara, Nigeeria 11,44; 2. Michelle Freeman, Jamaika 11,56; 5. Julie Cuthbert, Jamaika 11,71. 100 m tj. 1. Julia Graudõn, Venemaa 12,77; 2. Michelle Freeman, Jamaika 12,93. Kolmik. 1. Niurka Montalvo, Kuuba 14.06 (staadioni rekord); 2. Virge Naeris 13.83 (Eesti rekord); 3. Galina Tšistjakova, Venemaa 13.43.
2. august. EKJL aastavõistluse 4. etapp ja Erich Veetõusme 32. mälestusvõistlused. 1500 m. 1. Marko Metsala 3.49,85. Kaugus. 1. Ahmed Hudaib 7.68 (Omaani rekord). Vasar. 1. Andrei Abduvalijev, Tadžikistan 82.42. Naised. 1500 m. 1. Sirje Eichelmann 4.35,02. Kaugus. 1. Virge Naeris 6.32.
5. august. Leksi tunnikümnevõistlus. 1. Valter Külvet 6936; 2. Aivar Hommik 6521. Kaugus. 1. Ahmed Hudaib 7.75 (Omaani rekord).
1995
26.aprillil toimus Euroopa MV valikmäng jalgpallis Eesti - Ukraina. Mängu võitis Ukraina 1 : 0. Staadioni tribüünidele oli kogunenud vaatamata külmale ilmale üle 2000 pealtvaataja.
10. juunil toimusid Euroopa Karikavõistluste kergejõustiku II liiga võistlused üksikaladel. Eestlastest võitsid esikohad Jüri Tamm vasaraheites ning Eha Rünne ketteheites ja kuulitõukes. Püstitati mitmeid isiklikke rekordeid: Pavel Loskutov 10 000m jooksus, Agneta Land 800 ja 1500m jooksus, Rutti Lukksepp 200m jooksus ja Marko Metsala 800m jooksus. Hannes Männiku kolmikhüppe tulemus rekordikõlbulikuks ei osutunud kuna taganttuul oli natukene üle lubatud piiri.
10.juunil, mõned tunnid peale kergejõustikuvõistlust, toimus jalgpalli EM- võistluste valikgrupimäng Eesti - Sloveenia. Lõpptulemuseks Sloveenia võit 3 : 1.
9. juulil toimusid "Kalevipoja mängud".
16.augustil toimus jalgpalli EM- võistluste valikgrupimäng Eesti - Leedu. Võitis Leedu 1 : 0.
23. septembril toimus üritus "10 + 5", mis tähendas jalgpallivõistlust Eesti TV + Eesti Raadio ja erakanalite vahel, meenutamaks "legendaarset" kohtumist 1980. aasta septembrikuus. Mäng lõppes erakanalite kasuks. Suurearvulisele publikule esines matši järgselt oma tuntud headuses ansambel "Propeller".
