13. juunil 1926. aastal avati staadion suure pidulikkusega. Kolm aastat varem, 31. märtsil 1923, kirjutasid Eesti Spordi Keskliidu esindajad Leopold Tõnson ja Johannes Kauba teedeministeeriumi töötajatega alla maa-ala (65 525 ruutmeetrit) rentimise lepingule Kadriorus, et ehitada sinna kuue raja, heite- ja hüppesektorite ning kahe harjutusväljakuga staadion. Tööd väljakul nõudsid veel omajagu aega. Baltimaade omaaegse parima staadioni piduliku avamise ja esimese võistluseni tuhandete pealtvaatajate ees (Eesti Spordilehe andmeil 15 00 inimest) jõuti 13. juunil 1926. Avakõnedele järgnes Eesti - Leedu maavõistlus jalgpallis, mis pealtvaatajate suureks rõõmuks lõppes 3 : 1 Eesti kasuks. Pärast võistlust ütles Leedu populaarne jalgpallimees S. Garbačauskas: "Eesti võib uhke olla oma suurepärase staadioni üle. Meie Lätiga ei näe undki millestki taolisest. Staadioni väljak sarnaneb juba Pershingi ja Columbes'i väljakutele.". Kadrioru staadion parandas oodatult rahvusvahelist suhtlust ja võimaldas kohale tuua võistlejaid, kellelt mõõtu võtta. Tunnustatud atleedid pakkusid konkurentsi Eesti paremikule ning oma ala meistritena olid meie kergejõustiklaste järelkasvule innustavaks eeskujuks. 

Loe lisaks:
Kadrioru Staadioni ajalugu
Ülevaade staadioni ehitusest
Kergejõustik Kadrioru Staadionil
Jalgpall Kadrioru Staadionil

Vaata lisaks:
Pildigalerii ajaloolistest fotodest
Pildigalerii kuulsustest Kadrioru Staadionil